Nõo Lihatööstus: pensioniraha on jõudnud isegi toidupoodi
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
14. september 2021, 09:42
/nginx/o/2021/09/14/14067787t1hfbba.jpg)
Nõo Lihatööstus näeb, et septembri alguses toimunud teise pensionisamba väljamaksed pole jõudnud mitte ainult investeerimiskontodele, kohtutäituritele ega elektroonikapoodidesse, vaid ka lihalettideni, kus suurenes eelkõige kallima otsa toodete müük.
«Septembri esimestel nädalatel, mil miljard eurot Eesti inimesteni jõudis, tegi meie müük märgatava jõnksu üles. Ehkki mõistagi pole meil 100-protsendilist kindlust, et selle taga oli ainuüksi pensioniraha, lubab pikk kogemus ja suhtlus erinevate jaekettidega väita, et selle mõju oli märkimisväärne,» ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.
Kruustüki sõnul näitasid septembri esimesel nädalal väga head minekut eelkõige kallimad lihatooted. «Näiteks keedu- ja toorsalaamide müük tõusis aastataguse ajaga võrreldes 20 protsenti, täissuitsuvorstide ja kallimate sinkide müük suurenes aga kümnendiku võrra. Tundub, et paljud inimesed, kes teisest sambast raha kätte said, lubasid endale paremat ja kvaliteetsemat lihatoodet,» märkis Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees.
Kruustüki teatel läks turul suurem sagimine tegelikult lahti juba eelmisel kuul, mil nad olid tunnistajaks rekordkäibele: lihatööstuse kogumüük kasvas augustis aastaga 11 protsenti. «Väljamüügi hindu pole me muutnud, mistõttu võib käibekasvu panna suurenenud nõudluse ja turuosa kasvatamise arvele,» lisas ta.
Kuigi müük jaekettidesse kasvab mühinal, siis tarned horeca sektorisse on endiselt madalseisus. «Nägime kevadel ja suve alguses, et müük hotellidesse, restoranidesse ja kohvikutesse suureneb, kuid see jäi siiski koroonaeelsele ajale alla. Välismaa turistid on endiselt suures osas kadunud, mis tähendab, et kasvõi hotellide restoranides ostetakse eksklusiivsete veisesteikide asemel pigem vana head seakaelakarbonaadi,» selgitas Kruustük.