/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/01/15/13578338t1h6ee7.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise kirjutab värskes aastaülevaates, et taasterahastu laenukavaga liitumine võib tähendada, et Eesti teeb tulevikus Euroopa Liidu (EL) eelarvesse aastas hinnanguliselt 34 miljoni euro võrra suuremaid makseid kui praegu.
Madise: Eesti aastamaksed liidueelarvesse võivad kerkida 34 miljoni võrra
Euroopa Liit võtab kuni 750 miljardit eurot laenu, et aidata liikmesriikidel lahendada Covid-19 pandeemiast tingitud probleeme. Nii suurt laenu ei ole liit varem võtnud. Õiguskantsler leiab, et laenuotsuse heakskiitmisega ei loovuta Eesti liidule lisapädevust.
Riigikogu kiitis tänavu 10. mail heaks ELi taaskäivitamise kava rahastamise plaani, mille üks osa on plastpakendijäätmete makse liidu eelarvesse.
«2003. aasta rahvahääletusel andis Eesti rahvas Euroopa Liiduga ühinemise poolt otsustades õiguse ka Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud volituste kasutamiseks, sealhulgas võimalikuks omavahendite süsteemi muutmiseks,» kirjutas Madise oma aastaülevaates.
Analüüsides on leitud, et taasterahastu regulatsioon on kooskõlas ELi aluslepingutega ning eelarveväliste sihtotstarbeliste laenude kasutamine liikmesriikidele laenamiseks või projektide finantseerimiseks on aluslepingute järgi põhimõtteliselt lubatud.
Plastimaks pole siiski klassikaline maks
Õiguskantsler selgitas, et iga liikmesriik vastutab laenu tagasimaksmise eest vastavalt sellele, kui suur on tema osakaal liidu eelarve sissemaksetes, ning teiste liikmesriikide eest kohustusi ei võeta. «Kuna võrreldes Eesti riigieelarve mahuga ei ole tulevikus võimalike lisanduvate kohustuste maht ulatuslik ning suurendatud sissemaksed Euroopa Liidu eelarvesse on ajaliselt ja summaliselt piiratud, ei saa sellise varalise kohustuse võtmist pidada lubamatuks riigikogu järgmiste koosseisude eelarvepädevuse piiranguks,» märkis ta.
Madise tõi esile, et ringlusse võtmata plastijäätmete kogusel põhinev makse ei too kaasa riigikogu finantspädevuse piirangut, sest Eesti ei ole andnud ELile mõne maksu kehtestamise pädevust ning Eestile ei ole pandud ka kohustust kehtestada seoses selle otsusega ühtegi maksu. «Ka juhul, kui selline kohustus oleks võetud, on sellele otsusele heakskiidu andnud riigikogu, kellel on õigus otsustada Eestis kehtestatavate maksude üle,» rõhutas ta.
Õiguskantsler viitas, et niinimetatud plastimaks ei ole siiski põhiseaduse tähenduses maks, mida inimesed ja äriühingud maksavad riigile. See on liikmesriikide poolt liidu eelarvesse tehtava makse üks komponent, mille arvutamise aluseks on ringlusse võtmata plastijäätmete kogus.
«Makse üks eesmärke on mõjutada Euroopa Liidu liikmesriike vähendama plastpakendijäätmeid. Kui Eestil ei õnnestu plastijäätmete hulka vähendada või ringlusse võetavate pakendite hulka suurendada, tekib Eestile lisakoormus hinnanguliselt 11 miljonit eurot aastas, mille maksavad solidaarselt kinni kõik Eesti maksumaksjad,» selgitas Madise.