Õiguskantsler Ülle Madise toob aastaülevaates esile, et riigieelarve ebamäärasus ja üldisus on olnud probleemiks juba pikemat aega.
Õiguskantsler: riigieelarve ebamäärasus on pikaajaline probleem
Madise kirjutab värskes 2020/2021. aastaülevaates, et vastupidi loodetule muutis tegevus- ja tulemuspõhise eelarve kasutuselevõtt riigieelarve veelgi ähmasemaks.
«Riigieelarve kulud liigendatakse valdkondade ja programmide kaupa, kuid nende sisu on jäetud seaduses määratlemata. Seega puudub riigikogul kontroll selle üle, milliseks kujuneb aastaeelarve kulude lõplik jaotus. Kulude tegeliku liigendamise määrab valitsus. Samas on põhiseaduses ette nähtud, et just riigikogu võtab vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve,» märkis õiguskantsler ja lisas, et riigikogu eelarve kohta tähtsaid otsuseid üsna sageli ei tee.
Madise tõdes, et eelarve ebamäärasusega ning sellega, et täidesaatvale riigivõimule on antud raha kasutamise üle suur otsustusõigus, kaasneb suurem korruptsioonirisk. Ühtlasi on tema sõnul suurem oht, et maksumaksja raha kasutatakse ebaotstarbekalt ja mitte-eesmärgipäraselt. «Rahvaesindajatena peavad parlamendiliikmed säilitama kontrolli oluliste eelarvepoliitiliste otsustuste üle ning eelarvepoliitika eest vastutama,» rõhutas õiguskantsler.
Õiguskantsleri hinnangul tuleks leida võimalus eelarve koostamiseks viisil, mis lubab riigikogul täita talle põhiseadusega pandud ülesannet otsustada riigieelarve tulude ja kulude üle ning mis teisalt annab valitsusele ülesannete täitmiseks piisavalt paindlikkust.
2020. aasta juulis saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile kiirkorras ette valmistatud riigieelarve seaduse muudatused, mille eesmärk on riigi tulud ja kulud senisest detailsemalt lahti kirjutada ning luua riigikogu liikmetele paremad võimalused eelarve menetlemiseks.
Õiguskantsleri hinnangul on küll astutud samm õiges suunas, ent selleks, et riigikogu saaks sisulise ja põhiseaduses ette nähtud otsustusõiguse, peaksid muudatused olema veelgi ulatuslikumad.