/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/26/13946922t1hc9ec.jpg)
Eesti Arhitektide Liit (EAL) tegi Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu väljatöötamise raames ettepaneku lisada planeeringusse nõue, et silla või tunneli rajamise projekt tuleb saada avaliku arhitektuurivõistluse kaudu.
Arhitektid ja riik soovivad Suure väina püsiühenduse arhitektuurivõistlust
«Suure väina sillal või ka tunnelil on ümbritsevale keskkonnale ja paikkonna asulatele oluline märgiline tähendus ja visuaalne mõju. Seega on oluline saada objektile parim arhitektuurne lahendus,» kirjutas EALi president Andro Mänd eriplaneeringut korraldavale rahandusministeeriumile.
Männi hinnangul saab parima ruumilise lahenduse just avatud arhitektuurivõistluselt. «Linnade planeeringutesse on nendesse kavandatavate oluliste objektide puhul avatud võistluse läbiviimise nõude sissekirjutamine juba tavaks saanud. Seda nõuet peab rakendama ka märgiliste taristuobjektide puhul, kusjuures on oluline, et see nõue saaks sisse kirjutatud juba protsesside algstaadiumis,» toonitas ta.
Mänd soovitab lisada püsiühenduse eskiisprojekti koostavate vastutavate ekspertide nimistusse ka volitatud arhitekti või volitatud arhitekt-eksperdi.
«Oluline ei ole mitte ainult silla enda arhitektuurne lahendus, vaid ka silla maha- ja pealesõidud, mis peavad arvestama asulate ruumilise ja ajaloolise keskkonnaga ning tagama asulate arengu jätkusuutlikkuse ja toimimise efektiivsuse,» selgitas Mänd.
Püsiühenduse lahenduse leidmiseks arhitektuurivõistluse korraldamist rõhutas ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonnahjuht Jaan Saar. «Suure väina sillast saab kindlasti Eesti üks olulisemaid maamärke, millel on väga suur mõju ümbritsevale keskkonnale. Seega on oluline saada sellele parim lahendus läbi arhitektuurivõistluse,» kirjutas Saar.