Eesti-Läti ühine meretuulepargi arendamine saab hoo sisse
13. september 2021, 09:25
Eesti ja Läti ühine meretuulepargi projekt ELWIND jõudis järgmise etapini – lõppes hange, mille eesmärk on välja selgitada tuulepargi ehituseks sobiv asukoht, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Ühishanke eesmärk oli leida partner, kes viib läbi tuulepargi arendamiseks sobivate avamerealade teostatavusuuringu. Tulemused peaksid selguma aasta lõpuks.
«Ühendasime lõunanaabritega jõud, et rajada jätkusuutlik, taskukohane ja stabiilne energiatootmine,» rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas. «See projekt on kahtlemata suur samm ka Euroopa rohepoliitika eesmärkide saavutamiseks.»
Läti majandusministri Jānis Vitenbergsi sõnul on taastuvenergial põhineva ühise tootmisvõimsuse arendamine tähtis kogu Balti regiooni jaoks. «Arvestades ülemaailmsete energiaturgude hetkeseisu ja fossiilsete energiaallikate hinna tõusutrendi, on tuuleelektri tootmine tähtis vahend, millega tagada puhta, odava ja süsinikuneutraalse energia piisav ja stabiilne varustatus,» ütles ta.
ELWINDi eeluuringu viivad läbi Eesti ettevõte Hendrikson & KO ja Hollandi ettevõte Pondera Consult, kes hindavad meretuulepargiga seotud võimalikke keskkonnaalaseid piiranguid ja võimalusi arenduspiirkondades. Esitatakse ka ettepanek, milline on parim asukoht ELWINDi tuulepargi rajamiseks. Analüüsitakse ligikaudu 200 ruutkilomeetri suuruseid piirkondi Läänemeres, eeldades tuulikute toodanguks 5–7 megavatti ruutkilomeetri kohta. Hinnangu andmisel võetakse arvesse ökoloogilisi, säästlikke, majanduslikke ja tehnilisi kriteeriumeid.
Möödunud aastal sõlmisid Vitenbergs ja Aas vastastikuse mõistmise memorandumi, mille järgi peaks projekt valmima 2030. aastaks. Meretuulepargi suuruseks kavandatakse 700 kuni 1000 megavatti ehk aastane toodang peaks olema üle 3 teravatt-tunni, mis moodustab kuni 20 protsenti kahe riigi tänasest elektritarbimisest.
Kui riigid on merealal viinud läbi vajalikud uuringud, korraldatakse hoonestusloale enampakkumine. Enampakkumiselt hoonestusloa ostja saab õiguse uuele alale meretuulepargi rajamiseks. Eesti ja Läti jagavad projekti kulud ja tulud võrdselt ning kaasrahastamist plaanitakse taotleda Euroopa ühendamise rahastusest (CEF).