Arco Vara: paljud ei jaksa enam kinnisvara osta

Kinnisvara hinnad kasvavad kiiremini kui koduostjad jõuavad sissemaksuraha koguda. Foto: Shutterstock

Arco Vara kinnisvarabüroo analüütiku Mihkel Eliste sõnul võib kinnisvaraturul prognoosida hinnakasvu jätkumist ning kiirenenud elamispindade hinnakasvu taustal on paljude eestlaste jaoks kinnisvara kättesaadavus halvenenud.

«2020. aasta neljandas kvartalist kiirenenud elamispindade hinnakasv oli 2021. aasta esimesel poolaastal sedavõrd kiire, et selle taustal on paljude eestlaste jaoks kinnisvara kättesaadavus halvenenud ning nad on pidanud vähemalt ajutiselt kodu soetamisest loobuma ning leppima üürimisega,» kirjutas Eliste Arco Vara kinnisvaraturu lühiülevaates.

Ühtlasi toob analüütik ülevaates välja, et kinnisvaraturul on edasised tehingute arvu kasvuvõimalused pigem piiratud. Seda isegi olukorras, kus teise pensionisamba raha on septembri algusest turule paiskunud ning hooajaliste tegurite tõttu asub tehingute arv taas kuni detsembrini suurenema.

«Olemasolev pakkumine ei ole 2021. aasta vältel oluliselt täienenud ning olemasoleva nõudluse olulise suurenemise korral näeksime pigem kiirenevat hindade kasvu, mitte niivõrd tänaselt tasemelt omakorda jõudsalt suurenevat tehingute arvu,» märkis ta.

Eliste selgitas, et turuaktiivsuse kasv on pakkumispoolsetel põhjustel piiratud üleriigiliselt, seda nii pealinnas kui ka väikelinnades ning nende lähiümbruses ning seda ühiselt nii korteri- kui ka elamuturul, mis võimaldab prognoosida hinnakasvu jätkumist.

Lisaks toob kinnisvarabüroo analüütik esile asjaolu, et Tallinna ja selle lähiümbruse arendusobjektidel on valdavalt tööl Ida-Euroopast pärit võõrtööjõud, keda tema sõnul on siiski siin liiga vähe.

«Siinkohal tahaksin aga Eesti poliitmaastikul loota, et kuna Ida-Euroopa riikidest Eestisse sisserändajatest jääb perspektiivis üha suurem hulk siia ka alalisteks elanikeks nagu eestlased Soomes ning nende hulk asub tulevikus selgelt suurenema, siis tuleks asuda vältima olukorda, kus hetkelisest võõrtööjõust saab peatselt järjekordne pelgalt vene keelt kõnelev ning sotsiaalseks integreerumiseks mittevõimeline põlvkond. Me oleme ühe korra juba selle sama reha otsa astunud,» rõhutab Eliste.

Tänavu augustis tehti Eesti korteriturul kokku 1982 ostu-müügitehingut, mida oli 8,1 protsenti enam kui aasta tagasi. Võrreldes juuliga võis siiski täheldada 1,6-protsendilist turuaktiivsuse alanemist, mis väljendus eeskätt Tallinnas ja Tartus.

Kuigi võrreldes 2020. aasta sama perioodiga näib tehingute arv olevat endiselt tõusnud, siis on analüütiku sõnul jätkuvalt tegemist aga pelgalt ajutise madala võrdlusbaasiga. Võrreldes koroonaeelse 2019. aasta augustiga vähenes tehingute arv tänavu suve viimasel kuul 5,3 protsenti, viidates eeskätt elamispindade turu kõrgkonjunktuuri aegsele stabiliseerumisele.