/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/09/12/14062951t1ha419.jpg)
Tootmiskulude tõus ja madalad piimahinnad on tekitanud piimatootjates ebakindlust ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul läheb vaja meetmeid, et Eesti piimakarja arvukuse vähenemine peatada.
Põllumajanduskoda: piimakarja arvukuse vähenemine tuleb peatada (1)
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis 7. septembril maaeluminister Urmas Kruusele pöördumise, milles selgitatakse Eesti piimasektori hetkeolukorda ja väljakutseid. «Eesti piimakari on tootlikkust arvestades täna Euroopa viie parima hulgas, kuid meie pikkade traditsioonidega piimanduse jätkusuutlikkus on juba pikemat aega suure küsimärgi all,» seisab kirjas.
«On selge, et piimatootjate kulud ületavad praegu nende tulusid. Riigi poliitilistest valikutest sõltub suurel määral, kas suudame säilitada piimatootmise praegust taset ning seejuures hoida töökohti ja töötajaid maapiirkonnas ning tagada inimesi väärtustav elukeskkond,» leiavad piimatootjad.
Koja hinnangul sõltub piimasektori edukus erinevatest faktoritest, nagu näiteks toidukaupade õiglane hinnastamine, kodumaise toodangu eelistamine kohalike tarbijate poolt või ka piima ja piimatoodete müügiedenduse toetamine. Piimandussektori konkurentsivõimet halvendab nende sõnul aga tõsiasi, et Eesti naaberriigid toetavad sektorit oluliselt suuremas mahus.
«Toorpiima ja piimatoodete hinnad on aastaid püsinud samal tasemel. Uute keskkonnaeesmärkide elluviimine ja loomade heaolu nõuete tõstmine vähendab piima tootmismahte. Tulevikus peab valmis olema ka piima ja piimatoodete hindade drastiliseks tõusuks. Omaette küsimus on, kas tootja ja töötleja peab oma vahenditest teostama kõiki Eesti poolt kohustusena võetud kliima- ja keskkonnaeesmärke ning ühiskondlikke ootuseid,» jätkab kiri.
Statistikameti andmetest nähtub, et tootmise kulud põllumajandussektoris ja toidutootmises pidevalt kasvavad, seda näitasid ka 2020. aasta andmed. Seejuures kasvasid kõige enam piimatootjat otseselt mõjutavad sööda- ja veterinaarkulud, aga ka tööjõukulud. Piimandussektori olukorda raskendab ka aastaga kallinenud elekter, kütus, tehnika ja tehnoloogia, leiab koda.
«Sarnaselt toorpiima madalale kokkuostuhinnale, on piimatoodete väljamüügihinnad samuti püsinud pikka aega muutumatuna, sest kauplusekettide surve hinnalanguseks on olnud suur. Olgu siinkohal välja toodud, et kui aastal 2012 oli brutopalk keskmiselt 887 eurot ja alampalk 290 eurot, siis 2020. aastal oli brutopalk keskmiselt 1448 eurot ja alampalk 584 eurot.»
Selle aasta juuli seisuga on piima kokkuostuhind koja teatel Eestis üks Euroopa Liidu kõige madalamaid koos Läti, Leedu ja mõne teise riigiga. EL-i keskmiseks piima kokkuostuhinnaks kujunes käesoleva aasta juulis 359 eurot tonni kohta. Eesti piimatootjatele makstav hind on Euroopa Liidu keskmisest koguni 14 protsenti madalam.
Viimasel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna kohtumisel 14. juulil nentisid piimatööstuste esindajad, et kui eelnevad kriisid elati üle reservide arvel, siis nüüdseks on need ammendunud. Käibenumbrid on languses, samal ajal kui kulud aina suurenevad.
«Kauplused ei luba toodete hindasid tõsta, nii on kilepiim ja enim tarbitav sooduskampaania kaudu müüdav juust püsinud poes sama hinnaga juba viimased neli aastat. Hoogu hindade kunstlikult madalal hoidmiseks annab ka kaubanduskettide omavaheline konkurents, mille tulemusena on tavapäraseks muutumas nt kilepiima 34 või 35 sendine liitrihind,» toob koda kirjas välja.
Tootmiskuludest madalama hinnaga müügi ohjeldamiseks tegi koda ettepaneku ebaausate kauplemistavade seaduses kehtestada keeld, mille puhul selline sisseostuhinnast madalama müügihinna kehtestamine on lubatud vaid tarnija kirjalikul loal olukorras, kus toote säilimistähtaja lõpuni on jäänud vähe aega.