INTERVJUU ⟩ Analüütik: pöörast riski võtvad Eesti investorid on nagu superstaarid

Mattias Wallanderi hinnangul peaks Eesti pankade omakapitali tootlus praeguselt kõrgelt tasemelt olema praeguste aktsiahindade õigustamiseks oluliselt kõrgem Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

Ligi 20 aastat Eesti kapitaliturgu edendanud Balti börsiettevõtteid analüüsiva ettevõtte Enlight Research asutaja ja juht Mattias Wallander peab investeerimisel keeruliseks mudeliväliste faktorite arvestamist.

Kas Tallinna börsil on toimunud liiga kiire tõus?

See on tavaline, et pulliturul lõpus (tõusva trendiga turul) ei huvita kedagi aktsiate suhtarvud. Analüütikud näivad rumalad, kuna nende teoreetilised väärtustasemed ei suuda aktsiahindadega kaasas käia. Seevastu pöörast riski võtvad investorid on nagu superstaarid.

Aktsiad on teoreetilise väärtusega võrreldes kallid, kuid sama oleks võinud öelda ka aasta või kaks tagasi. Kui investorid oleksid arvestanud analüütikute arvamusega ja aktsiad müünud, poleks and teeninud enam kui 50 protsenti. Mind vaevab filosoofiline küsimus, et mida siis analüütik peab tegema? Kas ta peab pimesi kinni hoidma teoreetilisest arvutatud aktsia väärtusest või peaks ka arvestama väliste mõjutajatega nagu näiteks pensionirahade turule sisenemise ja kartusega tõusu maha magada. Minu arvates peaks analüütik isegi kui ta arvestuses mudeli kõrvaliste mõjudega ei arvesta nendest olulistest võimalikest mõjutajatest analüüsis kirjutama.

Kohalikud investorid armastasid Eesti pangaaktsiaid. Kui ülehinnatud need on?

Analüütiku teoreetilisest perspektiivist lähtudes on Eesti pangad ülehinnatud. Pannes panga aktsiahinna ja näitajad mudelisse, peaks LHV omakapitali tootlus olema 45 protsenti ja Coop pangal 31 protsenti. (LHVl on see näit ainult 20 ja Coop Pangal 12 protsenti - toim.).

Need peegeldavad uskumatult kõrgeid investorite ootuseid. Mis võiks olla Eesti pangaaktsiate hinnasihid?

Kui me võtaks jätkusuutlikuks omakapitali tootluseks 20 protsenti, siis oleks LHV aktsia väärt 17 eurot ja Coop Pank 2,04 eurot. Aga tegemist on vaid mudelipõhise teoreetilise väärtusega. Kui nüüd arvestada eelpool mainitud teiste faktoritega, siis mina küll ei julge öelda, et me saaks lähiajal näha aktsiate hindu väärtustasemete juures.

Osa investoreid armastavad börsi alternatiivturgu. Paljudel sealsetel ettevõtetel on ette näidata vaid kiire käibekasv, kuid ka kasvav kahjum. Kas sellised aktsiaid ikka peaks kuuluma investori portfelli?

Lihtne on vastata, et ei peaks kuuluma. Mina olen juba vana investor, aga turul on terve põlvkond investorid, kes pole börsikrahhi näinud ja kes investeerivad aktsiatesse ettevõtete ägeduse alusel. Neile pole vahet, kas äge ettevõte aktsia kaupleb 40-kordse käibe juures või käive puudub.

Mis nõu jagaksid algajale investorile pensioniraha investeerimisel?

Oste tasub ajas hajutada ja luua hästi hajutatud portfell, kuhu kuuluvad paljude ettevõtete aktsiad.

Kui keegi tahab saavutada 20 aastat enne pensionit agressiivset kapitalikasvu, siis mida ta peaks silmas pidama?

Sedasama, mis ma eelmisele küsimusele vastasin. Ma ei hakka konkreetseid aktsiaid nimetama, aga nende seas võiks olla USA kasvuaktsiad.