Jobbaticali tegevjuhi Karoli Hindriksi sõnul on spetsialistide põud pannud Eesti majanduse tugeva surve alla, kuid riik reguleerib töörännet eelmise sajandi põhimõtete järgi.
Hindriks: töörände reguleerimisel on Eesti jäänud eelmisse sajandisse (4)
Olukorra leevendamiseks tuleks juba praegu tegutseda uute talentide riiki meelitamise ning nende hoidmise nimel, arutlesid eksperdid ja ettevõtjad äsja lõppenud Ülemiste City Future Forumil.
«Maailmas valitseb ajalooliselt kõige suurem talentide põud, mis hinnanguliselt läheb 2030. aastaks maailmamajandusele maksma ligi 8,5 triljonit dollarit. See on raha, mis ettevõtted ja riigid kaotavad, sest neil lihtsalt ei ole vajalikku tööjõudu,» ütles Hindriks.
«Reaalsus on see, et paljud inimesed ei pääse töötamiseks soovitud riiki ja nende palkamine on suisa keeruline,» lisas ta. Hindriksi sõnul on 60 protsenti rändest seotud töörändega ja kuigi muudatused ühiskonnas toimuvad tänapäeval kiirelt, ei suuda riigid sageli oma regulatsioonides sammu pidada.
Minu ettepanek oleks talentide Eestisse toomise soodustamiseks pakkuda kodakondsust kõigile siin doktorikraadi lõpetanud inimestele.
Ivo Lasn
Playtech Estonia tegevjuht Ivo Lasn märkis, et talentide leidmisel on suureks abiks ülikoolid ja sellest lähtub ka nende ettevõte, otsides just sealt noori talente.
«Minu ettepanek oleks talentide Eestisse toomise soodustamiseks pakkuda kodakondsust kõigile siin doktorikraadi lõpetanud inimestele,» lausus Lasn.
Helmese arengujuht Meelis Lang märkis, et küsimus on selles, kuidas luua talendist lähtuvaid töökohti, mitte suruda lihtsalt talenti olemasolevale töökohale. «Vaja on luua talentidele atraktiivne keskkond ja töökohad, mis meelitavad neid siia tulema ja siin edasi arenema.»
Talentide tulevikuväljavaadete ja tööjõu üle arutleti möödunud kahel päeval Ülemiste City Future Forumi käigus, kus fookuses oli kolm tulevikku vaatavat valdkonda – uute ärimudelite loomine ja rakendamine, talentide avastamine ja arendamine ning roheline mõtteviis kui uus tegelikkus ja ärivõimalus.