Teenuste eksport ja import tõusis kriisieelsele tasemele

IT-teenused on transpordi järel suuruselt teisel kohal olev teenuste impordiartikkel. Foto: Toomas Huik

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teises kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 46 protsenti ja import 125 protsenti. 

Eestist eksporditi ja siia imporditi teenuseid 1,8 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandust mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning transporditeenuste osutamise kasv.

Teenuste väliskaubanduses puudujääk oli 46 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 454 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul hakkasid nii teenuste eksport kui ka import pärast järsku vähenemist 2020. aasta teises kvartalis kasvama ning on praeguseks jõudnud kriisieelsele tasemele.

«Erandiks on nii reisi- kui ka ehitusteenused, mille osutamine ei ole veel taastunud ja jääb seni 2019. aasta teisele kvartalile alla,» lisas Puura.

Teenustest eksporditi kõige rohkem transporditeenuseid ja muid äriteenuseid ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga suurenes enim ehk 191 miljoni euro võrra transporditeenuste ning 177 miljoni euro võrra telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste eksport. Transporditeenuste eksporti mõjutas kõige rohkem kaubavedu maanteel ja merel. Ainsana vähenes 9 miljoni euro võrra ehitusteenuste eksport.

Eesti suurim teenuste ekspordipartner oli Soome, kuhu osutati enim transpordi- ning muid äri- ja ehitusteenuseid. Ekspordipartneritena järgnesid Rootsi ja Saksamaa. Kõige rohkem suurenes eksport samuti Soome ning USAsse. Soome kasvas enim töötlemisteenuste ja transporditeenuste ning USAsse arvutiteenuste eksport.

Kõige rohkem imporditi telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid, transporditeenuseid ning muid äriteenuseid, mida võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ka enim sisse osteti. Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste impordi kasv oli 696 miljonit eurot, transporditeenustel 121 miljonit eurot ning muudel äriteenustel 115 miljonit eurot.

Teenuseid imporditi enim Saksamaalt, kust osteti sisse telekommunikatsiooni-, arvuti- ja info-, transpordi- ning muid äriteenuseid. Suurimate impordipartneritena järgnesid Soome ja Leedu. Kõige enam kasvas import Saksamaalt, ligi 12 korda, mille taga on telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste sisseostu suurenemine.