L, 23.09.2023

Valimiste eel: mis hoovad on poliitikutel rekordkõrge elektrihinna ohjamiseks?

Andrus Karnau
, ajakirjanik
Facebook
Comments
Kuigi ettevõtjate surve on tuntav, ei kiirustanud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus eile majandusprognoosi esitlusel kinnitama, et aktsiiside tõstmine lükkub edasi. 
Kuigi ettevõtjate surve on tuntav, ei kiirustanud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus eile majandusprognoosi esitlusel kinnitama, et aktsiiside tõstmine lükkub edasi. Foto: Remo Tõnismäe

Rahandusminister Keit-Pentus Rosimannus jättis lahtiseks küsimuse, kas valitsus on nõus jätkama kütuse- ja elektriaktsiiside madalama määraga.

«Eelarvearutelud on alles algamas. Eelarve tuleb vastu võtta septembri lõpuks, selleks ajaks teeme ka otsused. Praegu lõpeb vastavalt eelmise valitsuse otsusele ajutine diislikütuse aktsiisierisus järgmisel aastal,» kommenteeris rahandusminister.

Kui aktsiisisoodustus lõpeb 1. mail 2022, tähendaks see rahandusministeeriumi prognoosi järgi riigikassale 52 miljonit eurot lisatulu, sellest diisliaktsiisi osa oleks vaid 22 miljonit. Seda põhjusel, et kui diislikütuse aktsiis tõuseb, siis läheb tarbimine senisest suuremas mahus Lätti ja Leetu. Seega on elektriaktsiis oluline tuluallikas, sest selle tarbimist pole võimalik nihutada ei välismaale ega tipptunni kõrgeima hinnaga ajalt mujale.

«Kui jutt on kogu soodustuste paketi pikendamisest, siis oleks sellise otsuse tegemisel loomulikult kogumõju ja laekuvate tulude vähenemine oluliselt suurem ja selle võrra väiksemad võimalused teha otsuseid teiste valdkondade murede leevendamiseks,» märkis Pentus-Rosimannus.ur

Ministritele hingab kuklasse avalikkuse ootus, et valitsus peab kuidagi energiakandjate hinnatõusu leevendama. Viimati avaldas õliühing suurimate päevalehtede esiküljel reklaami, kus kinnitas, et diislikütuse hinnatõus viib tarbimise Lätti või siis peresid istuma toiduta laua taga. Gaasi ja elektri hinna tõus on olnud aga isegi järsem kui naftal, millest otseselt sõltub ka diislikütuse hind.

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles