N, 2.02.2023

Majanduskasv toob õpetajatele ja päästjatele suurema palgatõusu

Carl-Robert Puhm
Majanduskasv toob õpetajatele ja päästjatele suurema palgatõusu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Rahandusminister Pentus-Rosimannus (paremal) rõhutas, et riigil peab tulevikus jätkuma ambitsiooni vähendada väga suurt eelarvepuudujääki.
Rahandusminister Pentus-Rosimannus (paremal) rõhutas, et riigil peab tulevikus jätkuma ambitsiooni vähendada väga suurt eelarvepuudujääki. Foto: Remo Tõnismäe
  • Majavuskasvuga on tublisti suurenenud ka riigieelarvesse laekuv maksutulu
  • Eesti on olnud ELi kõige kiirem taastuja
  • Praegu ei näe valitsus vajadust võlakoormuse suurendamiseks

Rahandusministeeriumi suvine majandus­prognoos muutis Eesti järgmiste aastate eelarvepoliitikat tundmatuseni. Kui veel tänavu kevadel otsiti aktiivselt kokkuhoiukohti ning riigieelarve pidi jääma lähitulevikus defitsiiti, siis pool aastat hiljem on olukord paranenud justkui iseenesest.

Koroonapiirangute ahelaist vabanenud majandus buumib rasketel aegadel kõrvale pandud säästude toel tempos, mida ei näinud ette ka kõige optimistlikumad analüütikud.

Eelarve tegemise aluseks võetav värskeim prognoos näitab, et tänavu kasvab majandus kevadel ennustatud 2,5 protsendi asemel hoopis 9,5 protsenti. Kiire majanduskasvu tuules on hoogsalt suurenenud ka riigieelarvesse laekuv maksutulu, mida korjatakse kokku lausa 543 miljonit oodatust rohkem. Eriti suur ülelaekumine on käibemaksul, 177 miljonit prognoositust enam.

Kiire kasv näib olevat jõukohane

Tugevast majanduskasvust hoolimata jääb 2021. aasta riigieelarve ligi miljardi euro ­suurusesse defitsiiti. Poole aasta taguse ­ajaga võrreldes on seis aga märksa ilusam: kevadel prognoositi tänavuseks tulude ja kulude erinevuseks 1,7 miljardit.

Sellisel maksutulul on mõistagi positiivne mõju ka Eesti eelarveseisule. «Eesti on sisuliselt olnud Euroopa Liidus kõige kiirem taastuja ja see kasv ­muidugi toetab riigi rahanduse kordasaamist,» ütles ­rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) eile eelarvet tutvustades.

Kevadine ja suvine majandusprognoos võrdluses. 
Kevadine ja suvine majandusprognoos võrdluses. Foto: Pm

Kui nominaalse eelarvepositsiooni paranemine oli ootuspärane, siis struktuurne positsioon valmistas paljudele Postimehega rääkinud inimestele üllatuse. Teoorias peaks see näitaja arvestama ­majandustsükli mõjusid ning suure majanduskasvu tingimustes paranema aeglasemalt. Rahandusministeerium hindas aga üles Eesti majanduse kasvupotentsiaali ning leidis, et praegune kiire majanduskasv ongi Eestile jõukohane. Seetõttu kerkis ka see näitaja hüppeliselt: 3,7 pealt 2,2-le (2022. aasta).

Värske prognoos näitab, et eelarveauk peaks tasanduma aastaks 2025. See oleks suur muutus, sest pool aastat ­tagasi haigutas ka 2025. aasta real veel 659-miljoniline auk. On aga kaks suurt põhjust, miks ­eelarve prognoositud tempos tasakaaluni tõenäoliselt ei jõua. Üks on koroona. «Prognoosi aluseks on makromajanduse põhistsenaarium. See eeldab, et ­täiendavaid suuremaid viiruspiiranguid enam ei kehtestata. Ning sellega kaasnevaid lisakulusid eelarvesse ei tule,» selgitas rahandus­ministeeriumi juhtivanalüütik ­Margus Täht.

Teine põhjus on poliitilised lubadused. Kuigi rahandusministeerium võttis prognoosi koostades arvesse ka kevadel riigieelarvestrateegiaga lisandunud kulud, ei sisalda prognoos seadusega kinnitamata otsuseid. Seetõttu on arvutustest välja jäänud näiteks 2023. aasta erakorraline 20 euro suurune pensionitõus ja ka vanaduspensioni maksuvabastuse lubadus, mis hoobilt eelarvepositsiooni halvendavad.

Prognoosi aluseks on makro­majanduse põhi­stsenaa­rium. See eeldab, et täiendavaid suuremaid viiruspiiranguid enam ei kehtestata.

Rahandusministeeriumi juhtivanalüütik Margus Täht

Margus Täht. 

Kulutusi on endiselt miljardi võrra

Rahandusminister Pentus-Rosimannus tõdeb, et tugevast majanduskasvust innustust saanud ministrid tulevad ­kindlasti lagedale ka uute kulukohtadega. «Oluline on, et kõik valitsuse liikmed säilitaksid riigimeheliku hoiaku ja hoiduks suurest kulude paisutamisest. Meil peab jätkuma ambitsiooni vähendada väga suurt eelarvepuudujääki. Teistmoodi me tekkinud august välja ei saa.»

Ministri sõnul on positiivsed uudised petlikud ja maalivad tegelikkusest teistsuguse pildi. «Meie kulutused on endiselt miljardi võrra suuremad. Need tänased kasvunumbrid on uinutavad ja võivad tekitada ­eksliku arusaama, nagu oleks kõik mured lahendatud ja paistaks ainult päike ja pudrumäed. Nii ei ole. Kõigepealt tuleb ikka finants­asjad korda saada,» manitses minister.

Pentus-Rosimannus möönis siiski, et paranenud laekumiste toel soovib üht-teist ära teha ka ranget maksudistsipliini hoidev oravapartei. «Kui me vaatame keskmise palga trendi, siis see asetab väga suure surve avaliku sektori töötajatele – eelkõige päästjatele, politseinikele ja haridustöötajatele. Nendes valdkondades on kindlasti leevendust vaja, muudmoodi ei saa. Soovin eelarvet kokku pannes leida sellele küsimusele ­lahenduse, sest vastasel juhul käriseks vahe keskmise palgaga juba väga suureks.»​

Pentus-Rosimannuse ­sõnul tähendab see, et õpetajate, polit­seinike ja päästjate palgatõus ­tuleb suurem kui kevadel kokkulepitu. «Kevadel leppisime kokku kolmeprotsendilises palgatõusus. Minu eesmärk on, et keskmise palga suhtes nende töötajate olukord ei halveneks.»

Palgad aga tõepoolest rallivad: ministeeriumi prognoosi järgi kasvavad sissetulekud sel aastal seitse protsenti ning üle viieprotsendiline kasv jätkub ka kõigil järgmistel aastatel. Prognoositakse, et igal aastal suureneb keskmine palk ca 100 euro võrra, jõudes 2025. aastaks 1947 euroni.

Investeeringuteks pole lisaraha vaja

Kui avaliku sektori palgatõusuga paistab rahandusminister juba leppinud olevat, siis uuteks taristuinvesteeringuteks ta raha anda ei soovi. «Meil ei ole lähiaastatel seda probleemi, et poleks vahendeid suurteks investeeringuteks. Uue perioodi euroraha toel kasvavad meie investeeringud tasemele, kus need pole mitte kunagi olnud. Meie ülesanne valitsuses on see, et me riigi poolt ei aitaks kaasa ehitussektori ülekuumenemisele. Esmajärjekorras tuleb ära kasutada Euroopa Liidu raha,» selgitas Pentus-Rosimannus.

Eelarve prognoositust kiiremini tasakaalu viimine ja kiire majanduskasv tähendavad ka seda, et Eesti võlakoormus jääb oodatust palju väiksemaks. Kui kevadel oodati võlakoormuse tõusu 28 protsendini SKTst, siis uue prognoosi järgi jõuab riigivõlg 2023. aastaks 20 protsendini ja hakkab seejärel langema.

Reformierakonna poliitiku sõnul ei ole vaja laenu sellepärast juurde võtta, et laenamine on praegu odav.

«Meil ei ole vaja võlakoormust suurendada. Kui midagi kaaluda, siis tuleks leida tulevikus majanduse kasvu toetavaid suuri projekte. Kultuurivaldkonnast võiks ühe näitena tuua filmilinnakut. See on täpselt selline investeering, mis hiljem hakkab majandusse raha tagasi tooma.» Filmilinnaku ehitust riigieelarvest pole aga vaja täiendavalt toetada, sest kultuurikomisjon lisas selle hiljuti riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja.

Rahandusminister lisas lõpetuseks, et palju on ka valdkondi, mille kulud suurenevad valitsuse otsustest hoolimata. «Oluline on tähele panna, et parema laekumisega on seotud ka kõik fikseeritud kulud. Paljud valdkonnad saavad lisaraha juba paremast majanduskasvust tingituna.» Üks selline kulu, mis automaatselt suureneb, on pension, mis kiirest hinnatõusust ja heast sotsiaalmaksu laekumisest peaks uuel aastal kerkima keskmiselt 590 euroni.

Arutelud 2022. aasta eelarve üle jätkuvad järgmisel paaril nädalal. Valitsus peab esitama riigi­eelarve eelnõu riigikogule hiljemalt kolm kuud enne uue eelarveaasta algust ehk ­septembri lõpuks.

Märksõnad
Tagasi üles