Majanduskasv toob õpetajatele ja päästjatele suurema palgatõusu

Rahandusminister Pentus-Rosimannus (paremal) rõhutas, et riigil peab tulevikus jätkuma ambitsiooni vähendada väga suurt eelarvepuudujääki. Foto: Remo Tõnismäe

Rahandusministeeriumi suvine majandus­prognoos muutis Eesti järgmiste aastate eelarvepoliitikat tundmatuseni. Kui veel tänavu kevadel otsiti aktiivselt kokkuhoiukohti ning riigieelarve pidi jääma lähitulevikus defitsiiti, siis pool aastat hiljem on olukord paranenud justkui iseenesest.

Koroonapiirangute ahelaist vabanenud majandus buumib rasketel aegadel kõrvale pandud säästude toel tempos, mida ei näinud ette ka kõige optimistlikumad analüütikud.

Eelarve tegemise aluseks võetav värskeim prognoos näitab, et tänavu kasvab majandus kevadel ennustatud 2,5 protsendi asemel hoopis 9,5 protsenti. Kiire majanduskasvu tuules on hoogsalt suurenenud ka riigieelarvesse laekuv maksutulu, mida korjatakse kokku lausa 543 miljonit oodatust rohkem. Eriti suur ülelaekumine on käibemaksul, 177 miljonit prognoositust enam.