:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/09/09/14056412t1hbb5c.jpg)
Eesti Õliühing alustas täna massiivset valitsuse aktsiisipoliitika vastast reklaamikampaaniat, ostes ära kolme suure ajalehe esikülje.
Õliühing tõi nõukogude stiilis plakatid ajalehtede esikülgedele (2)
Äripäeva, Eesti Päevalehe ja Postimehe esikaasi illustreerisid lööklaused: «Diislikütuse aktsiisitõus riisub pere ühe kuu toidukorvi» ning «Diislikütuse aktsiistõus surmab Eesti majanduskasvu». Aktsiispoliitika mõjusid kirjeldavas osas tõdeti: «Jääb ainult nälg.»
Kuigi reklaamiseadus ütleb, et reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma tellija nimi, oli õliühingu vähetuntud logo olemas vaid Postimehe esiküljel. Äripäeva ning Eesti Päevalehe esikaanel polnud ainsatki viidet tellijale.
/nginx/o/2021/09/09/14056414t1ha439.jpg)
Olerexi juhatuse liige Andres Linnas ei soovinud Postimehele vastuolulist reklaamikampaaniat kommenteerida, öeldes, et liidu sees lepiti kokku, et kommentaare (sh rahastuse osas) jagab ainult õliühingu tegevjuht Mart Raamat.
Raamat ütles Postimehele, et ei näe tellija peitmises probleemi. «Meie jaoks on esmatähtis see, et need sõnumid jõuaksid inimesteni. Meie hinnangul polnud kaubamärgi esitlemine otseselt vajalik. Kui seda meilt nõuti, siis me tegime seda. Meie lähtusime avaldaja nõuetest.»
Õliühingu majandustegevusest järeldub, et eelmisel aastal teeniti 56 000 euro suuruse tulu juures 10 000 eurot kahjumit. Seetõttu on ühingu omakapital kahanenud 1066 euroni.
Kolme suure päevalehe esiküljel reklaami ostmine pole odav lõbu ning maksab vähemalt viiekohalise summa. Raamat möönab, et organisatsiooni liikmed tulid sõnumi levitamisel appi. «Õliühing tegutseb esindusorganisatsioonina ja meie sissetulek pärineb liikmete panusest. Õliühingul on vahendid olemas, et meie jaoks tähtsaid sõnumeid avalikkusele tutvustada.»
Õliühingu juht ütleb, et reklaamikampaania oli ajastatud spetsiaalselt tänaseks päevaks, sest täna algavad eelarvearutelud.
«Oleme valitsusega pool aastat diskuteerinud diislikütuse aktsiisi tuleviku üle. Seni on valitsuse plaan olnud liikuda aktsiisitõusuga edasi. Aga kõik arvud näitavad, et see pole majanduslikult ratsionaalne otsus. Me tahame kampaaniaga tõmmata avalikkuse tähelepanu, et selle maksuotsuse taga on reaalne majandus ja inimesed enda probleemidega. See ei ole ainult üks osa riigieelarvest,» ütles Raamat.
2020. aasta kevadel otsustas valitsus keset koroonakriisi langetada diislikütuse, gaasi ja elektrienergia aktsiisimäära ajutiselt kuni 2022. aasta aprilli lõpuni. Kui varem moodustas aktsiis diislikütuse hinnast 49 senti, siis ajutiselt langetati see 37 sendile.