/nginx/o/2011/12/15/878692t1h60d9.jpg)
Sampo Pank teenis möödunud aastal 60,6 miljoni euro suuruse maksueelse kasumi, mis võrreldes 2010. aastaga on pea kaks korda suurem.
Sampo kahekordistas kasumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tunamullu oli panga kasum enne makse 30,4 miljonit eurot.
«Panganduse ja majanduse kiiresti muutuvas keskkonnas säilitas Sampo Pank valdavalt oma tulu- ja kulubaasi. Aasta tegevustulu oli 62,7 miljonit eurot (aasta varem 65,8 mln €) ning tegevuskulu 25,5 miljonit eurot (25,2 mln €),» kirjutas panga juht Aivar Rehe kommentaaris.
Neljandas kvartalis oli Sampo Panga kasum 17,5 miljonit eurot.
«2011. aastal tasakaalustas Sampo Pank laenude ja kohustuste portfellid. Klientide hoiused ületavad pangas stabiilselt klientide laene. Kui 2011. aasta alguses ületasid hoiused laenusid ligikaudu 100 miljoni euro võrra, siis aasta lõpuks ületasid hoiused laene enam kui 350 miljoni euro võrra,» kirjutas Rehe.
Laenude/hoiuste suhtarvuks on kujunenud 78,9 protsenti (2010. aastal oli suhtarv 94,6 protsenti).
Sampo Pank järgib Danske Bank Groupi laenude konservatiivse hindamise poliitikat, kuid lisaprovisjone IV kvartalis ei moodustatud. Laenude allahindluste reservi suhe laenuportfelli on Sampo Pangas 2011. aasta lõpu seisuga tasemel 8,2 protsenti (10,1 protsenti).
Laenuportfelli kogumaht küll IV kvartalis vähenes, kuid alanemise tempo on oluliselt aeglustunud. Laenude ja liisingute kogumaht oli aasta lõpu seisuga 1,36 mld eurot (1,61 mld eurot).
2011. aasta IV kvartali lõpus ületas hoiuste maht laenuportfelli 362 mln euro võrra. Hoiuste maht püsis tasemel 1,72 mld eurot (1,70 mld eurot).
«2011. aasta neljandas kvartalis aeglustus majanduse kasvutempo. Euroala võlakriisi tõttu on nõrgenenud nende riikide majanduslik olukord, kes on Eestile olulised ekspordipartnerid. Eesti majanduse käekäik ja tulevik sõltuvad suurel määral väliskeskkonna muutustest ning võlakriisile kiirete lahenduste leidmisest. See omakorda mõjutab ettevõtete ja eraisikute käitumist, mis on suunatud säästmisele ning läbimõeldud riskide võtmisele. Tervikuna on Eesti majandus aastaga oluliselt suurendanud finantstagavarasid ning parandanud likviidsust, et tulla paremini toime 2012. aastal ees ootava üldise majandusliku ebastabiilsusega,» nentis Rehe.