Briti peaminister David Cameron saabus eile õhtul Stockholmi, et tunda taas rõõmu oma põhjamaiste sõprade seltskonnast, kellelt on õppida nii poliitika, avaturu, erakoolide kui digitaalmajanduse vallas.
Cameron Stockholmis sõprade keskel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja- ja Baltimaade tippkohtumine kujutab endast omamoodi mõttekaaslaste kokkutulekut, kes omavahel avatud turgude ja vabakaubanduse asju arutada ning liberaalseid kasvumeetmeid kaaluda võivad.
Kulisside taga üritab «ühishuvide allianss» leida lahendusi ka Euroopa majanduse päästmiseks «Prantsuse mudelist». Enamik üheksast liidrist on rangemate reeglite ja uute maksude, eriti finantstehingute maksu vastu.
Pärast Cameroni üksildast kogemust detsembrikuisel Brüsseli tippkohtumisel ootas ta igatusega võimalust viibida sõprade keskel, ütlesid diplomaadid.
Cameroni on pikemat aega paelunud Põhja mudel, mis langeb kokku tema arusaamaga avatud majandusest ja kõrgetest elustandarditest, sotsiaalsest siduvusest ja maailma mastaabis ühest kõrgeimast «õnnefaktorist».
Ta on importinud Britanniasse Rootsi vabakoolide idee ning ammutanud Stockholmist inspiratsiooni, kuidas rakendada karmi kasinust nii, et avalik arvamus üritusega kaasa tuleks, vältides sotsiaalseid teravusi.
Mullu leidis aset esimene Briti-Põhja-Balti tippkohtumine, mis toimus Ida-Londoni Whitechapeli kunstigaleriis.
Kui esimesel kohtumisel oli palju juttu ka rohelisest energiast, siis seekord keskendutakse rohkem naiste kaasamisele tööturule ning sellele, kuidas vananevatele töötajatele kauemaks rakendust leida.
Pärast seda, kui Cameron blokeeris Brüsselis ELi leppe muudatused, annab tippkohtumine talle võimaluse süvendada suhteid kuue liikmesriigi, Taani, Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Rootsi liidritega. ELi-välised on kohtumisel vaid Norra ja Island.
Tippkohtumise võõrustaja, Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt on Cameroni kauaaegne sõber.
Kuigi Nicolas Sarkozy üritas jätta detsembris muljet Britanniast kui Euroopa heidikust, nähakse saareriiki Põhja- ja Baltimaades siisiki väärtusliku liitlasena, et rõhuda veebruarikuisel ELi tippkohtumisel ühiselt turgude avamise reformidele ja majanduskasvu edendamisele.
Reinfeldti pressiesindaja Roberta Alenius ütles: «Ma arvan, et nn Põhjakoridor ja Suurbritannia on teineteisest huvitatud, kuna me oleme ülejäänud Euroopast üsna erinevad, olles väga avatud ja kaubandusele orienteeritud majandused.»
«Sel ajal, kui suur osa kontinendist on kriisilainel, on põhjapoolsetel majandustel ruumi vaadata kaks-kolm kümnendit ettepoole ning tegeleda selliste küsimustega nagu elanikkonna vananemine ja naiste potentsiaali rakendamine tööturul,» ütles ta.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles, et hea on olla osa Põhjamaade rühmitusest – eriti, kui olukord euroalas halveneb.
Soome välisminister Alexander Stubb ütles: «Kui peaksime valima, sooviksime oma sõprade ringi [ELis] kindlasti Suurbritanniat. Me tahaksime, et Britannia hoiaks kõrgel ELi siseturu lippu, eriti digitaalse siseturu lippu. Prioriteete on siin kolm: siseturg, siseturg, siseturg.»
Copyright The Financial Times Limited 2012