Jürgen Ligi: mina saan eelarvest olulise info kätte, kriitikud tallavad tühja tuult

Jürgen Ligi. FOTO: Tairo Lutter Foto: Tairo Lutter

Reformierakondlane Jürgen Ligi leiab, et tegevuspõhisele eelarvele üleminek ei ole jätnud riigikogu liikmeid infosulgu. Ta ütleb, et parlamendisaadikud ei peakski eelarves iga kulurea kaupa järge ajama.

«See kriitika, et riigieelarves pole infot, tuleb inimestelt, kes upuvad sellest rääkides detailidesse. Eelarve puhul on tegelikult oluline hoopis suur pilt, poliitilised valikud, jätkusuutlikkus, kulude otstarbekus,» ütleb endine rahandusminister.

Alates 1995. aastast suures poliitikas olnud Ligi mäletab, et riigieelarvet on kritiseeritud pidevalt. «Riigieelarve ongi keeruline dokument ning see hädaldamine on kestnud kogu aeg. Mina olen riigikogu liikmena saanud hakkama, sest tähtsate strateegiliste valikute kohta on sealt võimalik vastuseid saada küll. Neile, kes püüavad seletuskirja kaanest kaaneni läbi lugeda ja võtta kategoorilisi seisukohti juba enne, kui neile selgitatakse - no nemad tegelikult tallavad tühja tuult. See ei ole ka eriti professionaalne, kuidas riigikogus mängitakse tarka ja püütakse lammutada olemasolevat - tegelikult tuleb küsida ja tuleb seletuskirjast otsida.»

Arvutusvead pole katastroof

Riigikontroll avaldas eelmisel nädalal aruande, milles tõi välja rahandusministeeriumi arvutusvead ja tegevuspõhise eelarve loetavusega kaasnevad probleemid.

Ligi hinnangul on tähtsam esimene, kuid sellestki tehti suurem number, kui asi väärt on. «Alguses tundus ka mulle asi halvem. Aga kas eelarve seis muutus vea tõttu kehvemaks? Ei muutunud. Ka rahakulutajad pole kulutanud rohkem, kui oli eelarves ette nähtud. Need arvutusvead on lihtsalt üks piinlik olukord - rumal, piinlik olukord, millest muidugi tuleb lahti saada. Aga see pole katastroof,» hindab Ligi.

Rahandusministeerium on selgitanud, et 2020. aasta riigieelarve arvutusvead olid tingitud tegevuspõhisele eelarvele üleminekust. Riigikontrolör Janar Holm osutas, et üleminek pole end õigustanud ning praegu on kaks valikut: vana struktuur taastada või tegevuspõhist eelarvet parandada.

Jürgen Ligi uut süsteemi ajaloo prügikasti veel ei viskaks. «Olen tegevuspõhise eelarve sünniga olnud natuke seotud, kuigi skeptikuna või skeptilise vaatlejana. Aga mina ei ole kindlasti see, kes ütleb, et kõik on mõttetu ja kasutu. See, kuidas ta on struktureeritud, on tegelikult sekundaarne küsimus ega muuda täna midagi,» ütleb Ligi. 

«Eelarve endaga on väga suured probleemid, eelarve struktureerimine ise ei ole praegu kõige tähtsam,» toonitab ta.

Tähelepanu läheb mujale

Üks tegevuspõhise eelarve suuremaid kriitikuid on Ligi erakonnakaaslane Aivar Sõerd. Ligi vihjab, et Sõerd peaks keskenduma olulisemale.

«Ei ole mõtet hädaldada, kui ise kuulud valitsuskoalitsiooni. Järgmise aasta eelarve tehakse endiselt sedapidi ning teatud sammud parandamiseks on juba ette võetud,» leiab ta. «Hädaldamise tulemusena kaob aga oluline sisu ära ja see sisu on meil on väga problemaatiline. Struktuurne miinus ja krooniline ülekulutamine - see on põhiline, millele tähelepanu juhtida.»

Endine rahandusminister kustub kolleege hoopis üles tegelema selgitustööga. «Me peaksime selgitama väljapoole, miks peame üht või teist kuluartiklit kokku tõmbama. See on see, millega peaks riigikogu tegelema. Meie töö ei ole tegeleda tehniliste detailidega, mille kallal näeb vaeva valitsus ja musttuhat ametnikku.»

Kuigi Ligi sõnul pole riigikogu liikmel vajadust igal kulureal näpuga järge pidada, möönab ta, et kuluprogrammide sisu võiks siiski olla paremini esitletud. «Nagu ma ütlesin, siis ka mina olen skeptiline olnud, eriti andmete kättesaamise koha pealt,» ütleb ta ja lisab: «Sarnased asjad on tihti eriprogrammide vahel laiali ja see probleem on tegevuspõhisesse eelarve olemusse sisse kirjutatud. Aga minu arust on mõtet proovida seda lahendada ikkagi IT lahendust edasiarenduste. Miks seda varem ei ole tehtud? Seda tuleb küsida eelmistelt rahandusministritelt.»