SEB prognoosib viieprotsendilise hinnatõusu püsimist, Luminor näeb kasvuruumi

PM Majandus
Copy
Mihkel Nestor (SEB) vasakul ja Tõnu Palm (Luminor) paremal.
Mihkel Nestor (SEB) vasakul ja Tõnu Palm (Luminor) paremal. Foto: Konstantin Sednev

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul jääb ligi viieprotsendiline inflatsioon püsima veel pikema aja vältel. Luminori peaökonomisti Tõnu Palm näeb hindadel veel kasvuruumigi.

Nestor selgitas, et kiire inflatsiooni peamiseks põhjuseks on madal võrdlusbaas. «2020. aasta teises pooles olid tarbijahinnaindeks keskmiselt üheprotsendises languses ja nüüd kus majanduskliima on normaliseerunud, on taastunud ka paljude kaupade ja teenuste hinnad,» ütles majandusanalüütik kiiret hinnatõusu kommenteerides.

Lisaks sellele mõjutab Nestori sõnul tarbijahinnaindeksit energiakaupade, sealhulgas eriti elektri kõrge hind, mille olulist langust pole lähiajal samuti ette näha. Samuti võib tema arvates tarbijahinnaindeksit hakata kergitama ka toidukaupade hinnatõus.

Luminori peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on kiire inflatsioon piirangutest vabanevas keskkonnas loogiline. «Kiirem majanduskasv ja hinnasurve käib koroonapiirangutest vabanevate majanduste käsikäes.» Ka Luminori peaökonomist leidis, et praegu on tarbijahindade suurim mõjutaja energiahinnad, sealhulgus kütus, elekter, gaas. «Paraku see surve Euroopas aasta teises pooles jätkub,» tõdes ta.

Tarbijahindadesse hakkavad Palmi hinnangul üha rohkem panustama ka tootjahinnad ning see kajastub müügihindades. «Näiteks tootjahindasid survestavad täna jätkuvalt tooraine tarneraskused, seejuures metallide börsihinnad on viimasel ajal taas kosunud. Alumiiniumi hinnad püstitavad hinnarekordi,» rõhutas Palm.

Luminori peaökonomist prognoosis, et aasta lõpupoole võib Eestis näha 6-protsendist hinnakasvu. Järgmise aasta kokkuvõttes prognoosib ta aga kolme protsendi juurde jäävat inflatsiooni.

Nestori hinnangul hakkab inflatsioon aeglustuma 2022. aasta alguses, jõudes tagasi 2 protsendi piirimaile järgmise aasta suve hakul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles