/nginx/o/2021/08/20/14005870t1hbbb2.jpg)
Terviseametile kindlustust pakkunud BTA taganes külmlao rikke järel lepingust, süüdistades ametit nii kindlustuslepingu kui ka seaduse tahtlikus rikkumises, selgub asutusesiseseks kasutuseks tembeldatud kindlustusfirma ja terviseameti kirjavahetusest, mille ERR riigiametist välja nõudis.
Kirjavahetusest selguvad tagamaad, miks BTA kindlustuslepingust taganes ega soostu külmlao rikkega saadud kolme miljoni euro suurust kahjunõuet hüvitama.
Terviseameti kindlustusandja BTA taganes 28. juulil kindlustuslepingust, nõudes terviseametilt nii lepingu kui ka seaduserikkumise lõpetamist.
BTA oli terviseametilt juulikuu jooksul kuues kirjas juhtunu kohta infot ja dokumente küsinud ning järeldas, et amet blokeeris tahtlikult juurdluse läbiviimist asjaolude tuvastamiseks.
Kirjavahetusest selgub, et terviseameti ja BTA vahel oli aastate jooksul sõlmitud viis analoogset kindlustuslepingut.
Kindlustusfirma heidab ette, et terviseamet varjas nende eest asjaolu, et probleemid külmlao jahutus- ja külmutusseadmetega olid kestnud aastaid. Terviseamet varjas nende eest ka külmladude juurdepääsukaartide logide väljavõtteid kambrite soojenemise perioodil; teavitusregistri kaudu liikunud sõnumeid temperatuurimuudatuste kohta viimasel kolmel aastal; temperatuurilogisid viimasel kolmel aastal; asutusesisest salastatud raportit koos seletuskirjadega.
BTA-l õnnestus vaatamata sellele, et terviseamet selleks koostööd ei teinud, siiski välja selgitada, et terviseameti kesklao jahutusseadmetel on aastail 2017–2021 esinenud häiretest seiskumisi, mille põhjuseks enamjaolt hoone katusele paigaldatud jahutusseadme kondensaatorite ventilaatorite seiskumisest tekkinud komprimeerimisrõhu ülemäärasest tõusust tingitud ülerõhu kaitsepressostaadi rakendumine, mis seiskab jahutusseadme.
Nende aastate jooksul oli häireid kindlustusfirmale teadaolevalt vähemalt 21 korral. Lisaks olid külmutusseadmed kahe aasta jooksul vähemalt viiel korral välja lülitunud. Terviseamet oli seda infot aga kindlustusandja eest aastaid tahtlikult varjanud.
Selle info kogumisel sai kindlustusseltsile teatavaks, et terviseamet ja selle partnerid olid keelanud tunnistajatel BTA-ga suhtlemise, mis takistas ettevõttel iseseisvalt asjaolusid välja selgitada.
Üks terviseameti töötaja oli kindlustusseltsile tunnistanud suhtumist: «Suhtumine oli see, et kui on kindlustatud, siis on hästi. Kanname maha ja kõik.»
Ka terviseameti eelmine juht Merike Jürilo oli BTA-le tunnistanud, et ka tema ametiaastatel 2017–2019 tuli külmaahelaga tegelda igal aastal ning nende aastate jooksul tuli ette olukordi, kus vaktsiine ja ravimeid ei õnnestunud päästa. Olukorda suhtuti küll-kindlustus-hüvitab-mentaliteediga, riskiasjaolusid kindlustuse eest varjates.
BTA leiab, et olukorras, kus jahutusseadmed ei tööta korralikult aastaid ja ei ole midagi ette võetud seadmete töökorda saamiseks, on selline informatsioon määrav kindlustuslepingu sõlmimise otsuse tegemiseks mis tahes kindlustuskaitsega.
«Arvestades terviseameti käitumist saab kinnitada, et BTA poleks kindlustuslepingut sellises tehnilises seisus jahutusseadmetega hoones ja kindlustusvõtja käitumisest lähtuvalt mitte kunagi sõlminud. Tegemist on asjaoluga, millel oli otsene mõju juunis 2021 toimunud juhtumile, antud asjaolu välistavad ja piiravad kindlustusandja täitmise kohustuse kehtivust,» seisab kindlustuse selgituses lepingust taganemise põhjusena.
18. augustil täiendas BTA lepingust taganemise põhjusi ka riigisekretäri komisjoni raporti järeldustega, kust selgus, et juba hoone projekteerimisel tehti jämedaid vigu ning külmutus-jahutusseadmete peatumine oli ettenähtav risk, külmladudes ei jälgitud temperatuuri iga päev, nagu seadus ette näeb ja nii edasi.
Sellele tuginedes keeldus BTA tekkinud kahjude hüvitamisest ja soovitas terviseametil pöörduda soovi korral kindlustusseltside liidu juures tegutseva lepitusorgani poole.
Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütles, et lepitusorganisse nad seni pöördunud ei ole. «Edasised sammud on otsustamisel, kuid kindlustuslepingutest tulenevad vaidlused, sealhulgas vaidlused, mille suhtes ei ole saavutatud kokkulepet kindlustusseltside liidu juures tegutsevas kindlustuse lepitusorganis, lahendatakse kindlustusvõtja asukohajärgses maakohtus,» sõnas Kaas.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)