Hiina asub lammutama jõhkrat «996»-töökultuuri

Kullerid on sunnitud tihti ületunde tegema. Foto: Ng Han Guan

• Hiinas töötatakse tihti 72 tundi nädalas ning sageli lisatasudeta
• Tööseadusi pole kunagi hästi jõustatud ega täitmist kontrollitud
• Esimesed ettevõtted on juba töönädalat lühendanud

Hiina valitsus hakkab viimaks reguleerima ettevõtete seatud ränki nõudmisi ületundide osas, millega on töötajatele kaasnenud nii terviseprobleeme kui surmajuhtumeid. Samas satub sellise sammuga löögi alla riigi majanduse üks olulisemaid konkurentsieeliseid.

Hiina tehnoloogiasektori suurärimees, veebikaubamaja Alibaba asutaja Jack Ma on ütelnud, et igaühe jaoks on õnnistus olla osa nn 996-töökultuurist, mis tähendab, et inimesed peavad töötama hommikul kella üheksast õhtul kella üheksani ja nii kuus päeva nädalas, kirjutas BBC. Sedasi töötatakse 72 tundi nädalas ning sageli ilma lisatasudeta. Hiinas on ületunnitöö väga levinud, sest arvatakse, et see näitab inimeste pühendumist.

Augusti lõpus väljastasid Hiina võimud ettevõtetele karmi meeldetuletuse, et selline töötajaid ülekoormav töögraafik on tegelikult ebaseaduslik. Hiina ülemkohus ja tööministeerium kirjeldasid ühisavalduses kümmet töövaidlustega seotud kohtulahendit, millest enamik oli seotud liigse ületunnitööga. Juhtumid hõlmasid töövaidlusi eri valdkondades alates tehnoloogiafirmadest kuni meedia ja ehituseni. Kõikide nende vaidluste ühine nimetaja oli, et tööandjad jäid kohtus kaotajaks. Niivõrd tõsist sammu pole Hiinas töötajate kaitseks varem veel astutud.

Töötajate nurin on aastatega valjenenud

«Juriidiliselt on töötajatel õigus ettenähtud hüvitistele ja puhkeajale või puhkusele ning riiklikult kehtestatud tööaja järgimine on tööandjate kohustus,» hoiatasid võimud ettevõtteid, lisades, et tulevaste töövaidluste lahendamiseks töötatakse välja täiendavad juhised.

Hiina tööseaduste kohaselt on tööpäev üldjuhul kaheksa tundi pikk ning nädalas võib töötada kuni 44 tundi. Igasuguse ületunnitöö eest tuleb maksta lisatasu. Neid seadusi ei ole siiski kunagi piisavalt hästi jõustatud ega täitmist kontrollitud. Paljudes riigi suurimates ettevõtetes, eriti edukas tehnoloogiasektoris, töötatakse sageli palju kauem. Lisaks on mõni tehnoloogiaettevõte nõudnud oma töötajatelt, et need kirjutaksid alla lepingutele, kus loobutakse ületunnitöö tasustamisest. Kohus on nüüd sellised lepingud tunnistanud ebaseaduslikuks.

Töötajad on aastate jooksul jõhkrate töögraafikute üle üha enam nurisema hakanud ja on püütud neile ka vastu seista. Näiteks 2019. aastal algatas grupp programmeerijaid koodijagamisplatvormil Github kampaania, kus koostati must nimekiri idufirmadest, kes sundisid oma töötajaid rohkelt ületunde tegema.

Ometi on kurnav 996-töökultuur suures osas ettevõtetes jätkunud. Ka valitsus on sellele seni läbi sõrmede vaadanud, sest ületundide tegemine on paljude ettevõtete edu alus ning muutnud nii Hiina firmad kui kogu riigi maailmaareenil uskumatult tugevaks majandusjõuks.

Lisaks Jack Ma’le on ka e-kaubanduse platvormi JD.com juht Richard Liu sellist töökultuuri seni agaralt kaitsnud, kuid üha suurem kriitika tähendab, et võimud ei saa enam probleemist mööda vaadata, ütlesid tööeksperdid BBCile.

«Ületöötamisega seotud probleemidest on aina enam juttu ja ametnikel on viimane aeg hakata lahendusi välja pakkuma. Seda eriti pärast tööga seotud surmajuhtumite kasvu,» ütles Hongkongi polütehnilise ülikooli teadur Jenny Chan.

Ületöötamisega seotud juhtumid tekitasid töötajaskonnas nördimust ning rohkelt arutelusid jõhkra töökultuuri varjukülgede üle. Sotsiaalmeedias teatasid inimesed, et neid sunnitakse paljudes ettevõtetes regulaarselt tegema tööd rohkem kui 300 tundi kuus, mis ületab kaugelt seaduslikud piirid. «Ma olen nii väsinud. Ma ei mäletagi, millal ma viimati päevavalgust nägin. Samas on suured ettevõtted saanud aina rikkamaks. Kuidas see õiglane on?» kirjutas üks sotsiaalmeedia kasutaja.

Hiina noored eelistavad paindlikumat tööaega

Töökultuuri üha laialdasem kriitika ei sobi Pekingile, kes püüab säilitada kuvandit, et riigis valitseb stabiilsus. See on võimudele oluline, sest üleilmselt edukast digisektorist, kus töötab palju inimesi, tuleb ka enim kriitikat. .

«Ükskõik, kas tegemist on veebiettevõtete oskustöötajatega või kullerplatvormide sinikraedega, mõlemad annavad tööd miljonitele, kellest enamik töötab tõenäoliselt 996-graafiku alusel,» ütles Singapuri ülikooli teadlane Song Zhaoli.

Ekspertide sõnul on paljude noorte hiinlaste suhtumine töötegemisse muutunud. Erinevalt nende vanematest, kes uskusid, et raske töö tasub end lõpuks ära, nemad nii ei arva.

Noorte töösse suhtumine paneb ametivõime tõsiselt muretsema, kuna riik võitleb eelseisvatel aastatel üha väheneva tööjõuga. Tänavu mais korraldatud rahvaloendus näitas viimase kümne aasta väikseimat rahvastiku juurdekasvu. «Sellepärast püüavad võimud muuta tööhõivesüsteemi noortele inimlikumaks ja atraktiivsemaks, et Hiina püsiks endiselt konkurentsivõimeline,» lisas Zhaoli.

Ekspertide hinnangul võtavad ettevõtted uue reeglistiku omaks. «Hiina valitsus jätkab oma mõjuvõimu suurendamiseks teatud suurettevõtete mahasurumist, sest edukad IT-ettevõtted on kasvanud liiga suureks ja saanud sellega liialt võimu. Seega ei julge firmajuhid riigi seatud piire enam ületada,» ütles Jenny Chan.

Ja tundub, et see töötab, kohe teatas näiteks nutitelefonide tootja Vivo, et loobub praktikast, kus töötajatel tuli vähemasti üle nädala töötada kuuel päeval. Selline kiire reageering julgustab ka teiste ettevõtete töötajaid oma ülemustelt sama nõudma.