Pangaklientide petmiseks kasutatakse erinevaid skeeme. Üheks levinumaks on olukord, kus saadakse kõnesid või kirju kelmidelt, kes üritavad pangatöötajat teeseldes saada kätte klientide andmeid, sh internetipanga juurdepääsu ja PIN-koode.
Teise levinud skeemi järgi pakutakse inimesele võimalust teenida suurt tulu, näiteks kandes raha mõne tundmatu ettevõtte kontole, et justkui krüptovaluutasse investeerida. Mõlemal juhul jääb inimene suure tõenäosusega kogu rahast ilma.
«Paljudele, kes on otsustanud oma raha teisest sambast välja võtta, tähendab tänavune september, et nende kontole laekub ühtäkki korraga suurem hulk raha,» selgitas Luminori finantskuritegevuse tõkestamise spetsialist Taavi Eplik. «Paraku ei tasu arvata, et sellisest olukorrast ei proovi tulu lõigata ka kurjategijad, kes tahavad inimeste heausklikkust või hooletust ära kasutada ning raha endale saada.» Seepärast rõhutab ta, et oma rahaasjades tasub olla eriti tähelepanelik.
Kuidas kelmi paremini ära tunda?
Pettuste vältimiseks ja kelmide läbinägemiseks on pank välja toonud peamised punktid, mille abil kurjategijad ära tunda.
Ole teadlik sellest, mida pangatöötaja kunagi ei küsi. Pank ei küsi oma kliendile helistades kunagi tema kontonumbrit, maksekaardi andmeid (nt kaardinumbrit või CVC-koodi kaardi tagaküljel) ega internetipanga juurdepääsu paroole.
Vaata telefoninumbrit, millelt helistatakse. Pettur võib helistada ohvrile nii Eesti kui ka välismaa suunakoodiga numbrilt, pangatöötaja aga välismaal registreeritud numbrilt kliendile ei helista.
Jälgi kõneleja keelt ja suhtlusviisi. Enamasti ei räägi pettur eesti keelt ning otsib ettekäänet mõnes teises keeles kõnelemiseks. Samuti on petturi suhtlusviis tähelepanu äratav, pealetükkiv ja lausa agressiivne.