Elektrihind purustab rekordeid ega tõota lähiajal langeda

Taastuvenergia jõulisem pealetung lööb hinnad kõikuma. Kui tuult pole, nagu sel suvel, on hinnad taevas. Foto: Arvet Mägi

Elektrihind Eestis on viimastel kuudel kasvanud peadpööritava kiirusega ning ekspertide sõnul ei ole ka lähiajal hinnasula loota.

Kui mais püsis elektri börsihind veel alla 50 euro megavatt-tunni eest, siis iga edasine kuu on toonud uue ajaloolise tippmargi. Augustis kerkis kuu keskmine hind juba 87 euroni ning ka september on alanud üle 100 euro suuruste päevahindadega.

Kui sageli on elektri ajutise kallinemise taga üksikud põhjused, näiteks ülekandekaablite hooldustööd, siis praegu üht põhjust rekordhindadeks ei ole. Seetõttu pole ka loota, et hinnad lähiajal oluliselt langeksid.

Energiakaupleja Baltic Energy Partners osaniku Marko Allikson sõnul ongi kõrgemad hinnad tõenäoliselt uus reaalsus. «Tavatarbijale on elektri hinnatase tõusuteel sõltumata paketivalikust. Kõrged hinnad jäävad püsima praeguste eelduste kohaselt vähemalt talve lõpuni,»​ ütleb Allikson, tuues välja hulga põhjuseid, miks on hind praegu kõrgustes. «Suvekuumus põhjustas Euroopas suuremat elektritarbimist, kuid vähendas eelkõige tuuleenergia tootmist. Tekkis vajadus kasutada fossiilseid elektritootmisviise, mille tootmishind on tõusnud uutesse kõrgustesse – CO2 kvoodi hind on olnud kogu suve üle 50 euro tonn, jõudes praeguseks tasemele 60 eurot tonn. Samal ajal on rekordkõrgel tasemel ka maagaasi hinnad, muutes söejaamad – vaatamata kõrgele CO2 hinnale – isegi konkurentsivõimelisemaks,» selgitab Allikson Euroopat tabanud hinnatõusu tagamaid.​

Ka Eesti Energia toob vastuses Postimehele välja, et kuigi kvoodihinnad on aastaga rohkem kui kahekordistunud, aitab rekordiline elektrihind Narva elektrijaamadel suurel võimsusel töötada. Juulis ütles Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola, et nende põlevkivijaamad töötavad lausa 600-megavatise võimsusega.