/nginx/o/2021/04/08/13719042t1h2808.jpg)
Seppo Saario on legendaarne Soome investor, kes oma aastakümnete pikkused isiklikud kogemused talletanud mitmesse heasse raamatusse. Hiljuti raamaturiiulit korrastades sattus mulle kätte tema «Investeerimisraamatu» uus versioon ning taas tekkis kiusatus vanahärra mõtteid sirvida, kirjutab Tarmo Tanilas Swedbanki blogis.
Ma ei jõudnud oma lugemisega eriti kaugele, kui ilmusid esimesed selged signaalid, et praegune finantsturgude eufooria peaks pikemaajalise kogemusega investorid ettevaatlikuks muutma.
Rekordkoguses aktsiate esmaemissioonide arv, kus ettevõtted mingit kasumit ei teeni ning ostetakse vaid tuleviku kiiret kasvulootust. Tasuta aktsiatehinguid pakkuv Robinhood teenib enamuse enda kasumist riskantsete optsioonide müügist ning võimenduslaenu pakkumisest.
Enimkaubeldavate aktsiate nimekirjas on mitmed meemiaktsiad, mida erinevates internetifoorumites kollektiivselt ülespoole üritatakse rääkida. Need on vaid mõned tähelepanekud, mis viitavad, et enamus investoreid on riski juba mõnda aega liiga loominguliselt suhtunud.
Samal ajal on tööpuudus ajalooliselt madalamail tasemel ning siin saab asi vaid hullemaks minna. Raha hind on endiselt väga odav ning inflatsioonihirm sunnib inimesi enda sääste kaitsma. Kõrgema tootluse otsinguil ohverdatakse sageli likviidsus.
Vähemkaubeldavate varade oodatavad tulusused on kõrgemad ning keegi ei vaevu väga mõtlema, et üsna kiiresti võib tekkida reaalne vajadus antud investeeringud taas rahaks pöörata. Kui seda hakkab korraga tegema tavapärasest suurem investorite hulk, on tagajärjeks kiire hinnalangus.
Keskpankurid annavad läbi lillede märku, et varade ostuprogramme hakatakse vaikselt kokku tõmbama, aga investorite ahnus suudab veel hirmu seljatada. Millal ja kust kohast tuleb hirmu poolt ootamatu topeltnelson, ei oska ega taha enamus inimesi täna mõelda.
Investeerimiskoolitused ning -seminarid on ülipopulaarsed, finantsvabaduse poole pürgimine jõuab üle päeva meediasse ning viimane loob juhtivate kõneisikute abiga petliku pildi, et see kõik on nii lihtne ja kõigile kiiresti saavutatav. Aktsiate suhtarvud pole enam ammu populaarsed. Euroopa 500-st pangast on LHV ja Coop Pank suhtarvude põhjal kalliduselt esimese kümne hulgas, aga see ei saa ometi meie pidu rikkuda. Veel mitte! Selle asemel ilmuvad pealkirjad, et palgatöö segas kauplemist ja tulin töölt ära, et saaksin korralikult rahateenimisele keskenduda.
Andekamad suudavadki seda teha, aga sellised pealkirjad tekitavad petliku kuvandi, et see kõik ongi nii lihtne! Selgelt ei ole. Enamusel kauplemist põhitööna alustavatel inimestel pole selja taga ühtegi tõsisemat finantskriisi. Kinnisvara müüakse taas paberil ja kedagi väga ei huvita, et järjest enam kohtab ka arendajaid, kellel on juba raskused. Mis saab aga siis, kui raha hind pisutki kallinema hakkab?
Äripäeva veebiversiooni enimloetumaks looks on «LHV aktsia tõus on teinud hulga töötajaid miljonärideks». Möödub paar päeva ja taas uus magnet – «Vaata, kes said Coopi aktsiaga miljonärideks!».
Ajalool on kombeks korduda. Meenub aasta 1997, Tiina Joosu ja saade «Kapital», kus särava naeratuse taustal üha uutest börsirekorditest teavitati. Ühispanga aktsia kasvas 1997. aasta suvel kolm korda, sama on teinud Coop Pank sel aastal.
Septembris alustab ETVs uus saade «Rahamaraton». Mustrit märkasite?
Väikeinvestorite mentor Äripäeva Toomas on teeninud enda investeeringutega väga head tootlust, kuid temagi ei ole enam rahul ning tahab portfelli riski juurde võtta, et enda pikaajalist tootluse eesmärki saavutada.
Samal ajal on maailma ilmselt suurim börsiguru Warren Buffett juba kolm kvartalit järjest enda portfelli aktsiate netomüüja olnud. Kellel on õigus, näitab aeg, kuid väga vähesed on siiamaani Buffetti vastu panustades edukad olnud.
Paduoptimismi kõrval kohtab siiski ka mõningaid kainestavaid arvamusi. Pikaajalise ettevõtlus- ning investeerimiskogemusega Jüri Mõis näeb keerulisemaid aegu tulemas. Mul on keeruline temaga mitte nõustuda.
Buumi haripunktis pole suhtarvudega suurt midagi teha, sest valdav osa inimesi nende järgi ei käitu. Küll oli, on ja jääb muutumatuks inimese emotsionaalne käitumine, mis mõlemas suunas võimenduma kipub. Buumi ajal lastakse ennast uinutada ning ostetakse varasid täiesti ebamõistlike hinnatasemetega ning kriisi ajal ollakse halvatud ning ostmise asemel soovitakse kiiresti ka headest varadest loobuda.
Ma olen seda filmi juba näinud. Linastus ta esmakordselt Eestis aastal 1997 ning sai eufoorilise alguse järel üsna dramaatilise lõpu. Täna vändatakse sama filmi 2021. aasta uusversiooni. Näitlejad on küll uued, kuid režissöör on sama.