Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kallas: rohepööre tagab Ida-Virumaa majanduse õitsengu (2)

Copy
Põlevkivikaevandustest on jäänud Ida-Virumaale ulatuslikud inimtühjad alad, mis sobivad hästi tuuleparkide püstitamiseks
Põlevkivikaevandustest on jäänud Ida-Virumaale ulatuslikud inimtühjad alad, mis sobivad hästi tuuleparkide püstitamiseks Foto: Raigo Pajula / Postimees / Scanpix

Peaminister Kaja Kallase sõnul tähendab rohepööre Ida-Virumaale suures plaanis võimalust minna üle jätkusuutlikumale majandusmudelile, mis tagab majanduse õitsengu ja inimeste heaolu.

Eesti vajab rohepoliitika elluviimisel terviklikku vaadet, selleks tuleb kaardistada kõik võtmetegevused ning valitsuskomisjoni töö eesmärk ongi ühes tippspetsialistidega seda teha, märkis Kallas pressiteates.

«Kliimakriis on otsene oht Eesti inimeste tervisele ja toidulauale, loodusele ja ühiskonnakorraldusele ning on viimane aeg midagi selle lahendamiseks ette võtta. Rohepööre on mastaapne ja ajalooline muutus, mistõttu on mõistetav, et see võib tekitada osalistes küsimusi, aga püüame erinevate poolte vajadusi kuulata, et üleminek võimalikult sujuvaks ja valutuks teha,» tõdes peaminister.

Samuti on tema sõnul oluline mõista, et muutused ei hakka toimuma üleöö – see saab olema mitmekümneaastane protsess. Kallas tõi ka esile, et kliimaneutraalsuseni jõudmiseks on vaja panustada kõigil valdkondadel.

«Kliimaneutraalsuse poole pürgimine on tulevikku silmas pidades vältimatu, aga see ei tähenda meie majanduse seiskamist. Vastupidi – see on Eestile võimalus praeguse majandusmudeli ümberkorraldamiseks jätkusuutlikumatel alustel, uute investeeringute soodustamiseks ning ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Peame kõiki neid võimalusi targalt kasutama,» rääkis peaminister.

Valitsuse rohepoliitika juhtkomisjon kogunes kolmapäeval, 1. septembril, et alustada tegevusi rohepoliitika elluviimise paremaks koordineerimiseks Eestis, edendades seejuures ka kestlikku majanduskasvu.

Valitsuskomisjon seadis sihid lähikuude tegevusteks ning arutas rohepoliitika võtmevaldkondadega seotud teadlastest, ettevõtjatest ja kolmanda sektori spetsialistidest nõuandva rohepoliitika ekspertrühma moodustamist.

Loodava tippspetsialistidest koosneva rühma töö eesmärk on teha valitsuskomisjonile ettepanekuid, mille põhjal koostab valitsus tegevuskava rohepoliitika edukaks elluviimiseks Eestis. Ekspertrühm analüüsib ja koostab oma töö tulemustest lõpparuande järgmise aasta alguses.

Ekspertrühma tegevust hakkab juhtima Lauri Tammiste. Ekspertide rühma kaasatakse teadusasutuste, ettevõtlusvaldkonna ja mittetulundussektori esindajad ning valdkondlikud eksperdid eesmärgiga tagada võimalikult laiapõhjaline kompetents.

Valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, keskkonnaminister, maaeluminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, riigihalduseminister ja välisminister.

Komisjoni eesmärk on koordineerida rohepoliitika elluviimist Eestis kestliku majanduskasvu edendamiseks. Komisjon töötab valitsuse otsused läbi enne valitsuse istungeid ning töö tulemusena saavad ministrid senisest paremini koordineerida mitut valitsemisala puudutavaid küsimusi ja ülesannete täideviimist.

Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguste neutraalsus. Eesti soovib väljuda põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040.

Aastaks 2030 soovib Eesti süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendada 70 protsendi võrra, võrreldes 1990. aasta heitkoguste tasemega. See tähendab olulisi muudatusi pea kõigis eluvaldkondades, sealhulgas näiteks energeetika vallas, transpordisektoris, hoonete energiatarbimises ning jäätmemajanduses.

Tagasi üles