Rahandusministeerium: vähesed piirangud kiirendavad majanduse taastumist

Millal on Eesti valmis koroonapiirangud kaotama? Foto: Gleb Garanich

Rahandusministeeriumi hinnangul on Eesti majanduse taastumist toetanud globaalses kontekstis tagasihoidlikud siseriiklikud piirangud liikumisele ja majandustegevusele, mis on paljudes eluvaldkondades ja majandustegevusaladel lubanud jätkata tavapärast tegevust.

 

Samas on rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul Eesti teise kvartali 13-protsendilise majanduskasvu tõlgendamisel oluline meenutada ka aastatagust 7-protsendist langust. Kuid isegi selle taustal on tema arvates tulemus väga hea.

Samuti on analüütiku sõnul olnud oluline riigi tugi palgatoetuste ja tervishoiuvaldkonna kulutuste kiire kasvu näol. «Adekvaatsema pildi meie majanduse seisust annab ehk viimase kahe aasta keskmine majanduskasv, mis on 2,8 protsenti. See jääb küll selgelt alla kriisieelsete aastate tulemusele, kuid on keerulisi olusid arvestades hea,» ütles Aben pressiteate vahendusel.

Kuigi tervikuna on Eesti majandus taastunud kenasti, siis selgelt alla oma kriisieelse taseme on analüütiku sõnul endiselt majutus-toitlustus ja vaba ajaga seotud tegevused, mis on suures osas sõltuvad välisturismist ja kogunemispiirangutest. Majutuses-toitlustuses oli teise kvartali lõpu seisuga umbes 9000 ja töötlevas tööstuses 4000 töökohta vähem kui enne kriisi 2019. aasta teises kvartalis.

See avaldub Abeni sõnul ka töötuses – kui 2019. aasta suveks oli registreeritud töötus langenud 4,6 protsendini ja töötuid oli töötukassas arvel ligikaudu 30 000, siis sellel suvel on töötuid ligikaudu 16 000 võrra rohkem ning töötuse määr augusti lõpus 7,2 protsenti. Kõige suuremad hõive kasvatajad olid teises kvartalis info ja side ning tervishoid, seda kriisieelse ajaga võrreldes.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik märkis, et töötajate arvu kasvatamise osas on ettevõtted viimasel ajal olnud optimistlikud, mis lubab oodata kiire kasvu jätkumist ka lähikvartalitel. Ta lisas, et ööstust toetab tugev välisnõudlus ja ehitust aktiivne eluasemeturg ning valitsussektori investeeringud.

«Pärsitud on ka edaspidi välisturismiga seotud valdkonnad seoses piiriülese liikumisega seotud ebamugavuste ning takistustega. Välisturismi taastumine kriisieelsele tasemele ei tarvitse lähiaastatel realiseeruda,» tõdes Aben.

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot. Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 4,3 protsenti ja võrreldes 2020. aasta teise kvartaliga 13,9 protsenti.