Pangaliit: suvine laenunõudlus oli tagasihoidlikum

Pangaliit Foto: Internet

Pangaliidu teatel oli juulis nii ettevõtete kui kodumajapidamiste laenunõudlus sesoonselt ootuspäraselt madalam – kodumajapidamised võtsid uusi laene 166,6 miljoni ulatuses ning ettevõtted 280,4 miljoni ulatuses.

Samas kahaneb jätkuvalt nii eraisikutest kui ettevõtetest maksepuhkusel olevate laenude hulk. Rekordmadalal tasemel olnud enam kui 60 päeva võlgu olevate laenajate osakaal laenuportfellist langes juulis veelgi.

Juuli lõpus oli maksepuhkusel 253 ettevõtjast laenajat ning 1918 majapidamist. Aasta alguse seisuga oli maksepuhkusel 3 korda rohkem majapidamisi – 5731. Ettevõtetest laenajaid oli aasta alguses maksepuhkusel koguni 5,7 korda rohkem – 1436. Aasta tagasi juuni lõpus oli kokku maksepuhkusel 23 565 laenu võtnud ettevõtet ja majapidamist.

Maksepuhkusel olevate laenude maht moodustab juuli lõpu sisuga umbkaudu 0,5 protsenti kogu kodumajapidamiste laenumahust. Enam kui 60 päeva võlgu olevate laenude maht on vähenenud ülimadalale tasemele ja laenuportfelli kvaliteet on ajalooliselt parimas seisus. «Oleme jõudnud kriisieelsele tasemele. Eesti majandus, kodud ja ettevõtted vaatavad tulevikku positiivselt ja rahulikult. Kindlustunnet lisab täna avalikuks saanud 12,9-protsendiline majanduskasv, nagu ka rahvusvahelise reitinguagentuuri äsjane Standard&Poor’s otsus muuta Eesti riigireitingu väljavaade stabiilsest positiivseks, seda olukorras, kus reiting on juba kõrgel AA tasemel,» sõnas Pangaliidu juhatuse esimees Allan Parik.

«Pigem peame olema ettevaatlikud, et vältida majanduse ülekuumenemist mõnes sektoris. Kiirenenud on hinnatõus – aastataguse ajaga võrreldes on hinnad kasvanud 5 protsenti. Ka kinnisvaraturg on väga aktiivne. Näiteks Tallinna korterihindade 16- protsendiline tõus ühe aastaga muudab mõnevõrra murelikuks.»

Parik kinnitas, et pankade teravdatud tähelepanu all on hetkel makse- ja investeerimispettused. «Peagi laekub ligemale 160 000 inimese kontole enam kui miljard eurot pika aja jooksul säästetud raha. On alust muret tunda, et petturite huvi eestimaalaste suhtes kasvab veelgi. Pangad on alustanud koostöös Finantsinspektsiooni ja politseiga kampaaniat, et inimeste teadlikkust kasvatada. Paneme kõigile südamele – vestelge oma lähedastega sellest, et võõrastele, kes telefoni teel soovivad pangaasju ajada, ei tohi ei raha kanda ega internetipanka sisse logimiseks vajalikku infot anda.»