/nginx/o/2020/06/29/13178037t1hcc35.jpg)
Riigikontrolli aruande järgi on rahandusministeeriumis 2019. aastal ette valmistatud 2020. aasta riigieelarve kõik koondsummad vigased, eksimus on umbes miljon eurot päevas. Ka aruande seletuskiri on koostatud nii, et pole võimalik aru saada, millele ja kui palju raha kulub.
Täna avaldatud riigikontrolli kontrolliaruanne «Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus» näitab, et riigikogus seadusena vastu võetud 2020. aasta riigieelarve kõik koondsummad – tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud – on valed, sest eelnõu ette valmistanud rahandusministeerium on teinud sadade miljonite ulatuses arvestus- ja arvutusvigu.
Tulude hulka on arvestatud ka seda, mis sinna ei kuulu, ning jäetud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute summade arvutamisel osa summasid arvesse võtmata.
Riigikontrolli aruande järgi on rahandusministeerium esitanud eelarve tulud tegelikust suuremana ning kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute osa väiksemana. Selle tulemusel on tulude ja kulude vahe riigieelarves näidatud 365 miljoni euro võrra paremana. 2020. aasta riigieelarve seaduse järgi ületavad tulud kulusid 109 miljoni võrra, kuid kontrollimisel selgus, et planeeritud kulud olid tuludest suuremad 256 miljoni euro võrra.
Tulude eelarve on koondosas esitatud 115,87 miljoni euro võrra suuremana, kulud 249,58 miljoni võrra väiksemana, investeeringute summa 5,56 miljoni võrra väiksemana ja finantseerimistehingute eelarve 43,04 miljoni euro võrra väiksemana.
/nginx/o/2021/08/26/14019434t1h722e.jpg)
«Pean kahetsusväärselt tõdema, et rahandusministeerium on kulude ja tulude vahe arvestamisel eksinud keskmiselt ühe miljoni euro jagu iga päeva kohta aastas,» kommenteeris riigikontrolör Janar Holm koondaruande tulemusi pressiteates. «See tähendab, et riigieelarve koostamise protsess rahandusministeeriumis ei taga riigikogule kinnitamiseks esitatava ja vastu võetava seaduse koondosa summade õigsust.»
Samale probleemile juhtis riigikontroll tähelepanu juba aasta tagasi, sest ka riigikogus vastu võetud 2019. aasta riigieelarve seaduse osa koondsummadest olid valed. Samuti oli toona 2019. aasta riigieelarvesse lõika-kleebi meetodil unustatud kohati 2018. aasta riigieelarve seaduse summasid, mida ei olnud korrigeeritud.
Alates 2020. aastast on riigieelarve tegevuspõhine ja eelarve detailsest liigendamisest on loobutud. Seetõttu on aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri peamine dokument, kust riigikogul on võimalik otsustamiseks vajalikku infot saada.
«Paraku pole seletuskirju lugedes võimalik aru saada, millele ja kui palju raha kulub,» osutas riigikontrolör Janar Holm. «Nendes on kirjeldatud tegevusi, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks, kuid mitte nende elluviimiseks kuluvaid summasid. Lisaks puudub seletuskirjas info selle kohta, milliste projektide elluviimine sõltub välisrahast.»
Auditi käigus selgus, et 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja selle seletuskirja koostamisel ei ole järgitud arusaadavuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, olulisuse ja optimaalsuse üldpõhimõtteid. Näiteks on seaduse eelnõus ja seletuskirjas käsitletud investeeringuid kolme eri summana – 407 miljonit eurot, 838 ja 866 miljonit eurot.
Erinevuste sisu ega põhjuseid selgitatud ei ole. Seetõttu ei ühti 2020. aasta riigieelarve seaduses esitatud investeeringute kogumaht seletuskirja investeeringute kogumahuga.
Ka kulude kogumahu andmed olid seaduses ning selle seletuskirjas erinevad, varieerudes miljardi euro ulatuses. Kulude summad jäävad vahemikku 10,7 miljardist eurost 11,7 miljardi euroni.
Riigikontrolli poolt välja toodud vead 2019. aasta sügisel koostatud riigieelarve koondosas tuvastas rahandusministeerium eelmisel aastal ja teavitas sellest nii valitsust kui riigikogu rahanduskomisjoni. Vead tekkisid konsolideerimiskannetes, mis ei ole lihtsasti kontrollitavad, kuid kõik valitsemisalade eelarved ja eelarvepositsiooni arvestus on siiski õiged.
Vead on loomulikult kahetsusväärsed, samas olime 2019. aastal esmakordselt ette valmistamas tegevuspõhist eelarvet, lõplike eelarveliste otsuste ja dokumendi vormistamise vahele jäi aega minimaalselt ja tehniline võimekus vigade automaatseks tuvastamiseks oli madal. Oleme viimaste aastate jooksul muutnud oma tööprotsesse, automatiseerinud vigade tuvastamist ja liikumas infosüsteemide funktsionaalse võimekuse suurendamise suunas, et võimalike vigade arvu minimeerida.
Riigikontrolli hinnangul on riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta. Riigikontroll andis auditi käigus ka rea soovitusi, kuidas tagada eelarve koostamise korrektsus, parandada riigieelarve seletuskirja arusaadavust ning tõhustada aruandlust.
Nõustume auditi tulemusetega ja kinnitame, et korrektne riigieelarve seaduse eelnõu, arusaadav riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri, tegevuspõhise eelarve sisuline kasutuselevõtt ning riigieelarve planeerimise ja täitmise põhimõtete selgus ja järgimine on meile olulised.
Muuhulgas on rahandusministeerium eelarve loetavuse, läbipaistvuse ja detailsuse suurendamiseks välja töötanud uue riigieelarve seaduse eelnõu, mis võimaldab juba 2022. aastaks koostada sisukama riigieelarve eelnõu.
rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler
Põhiseaduslike institutsioonide, riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisalade tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute eelarvete summad 2020. aasta riigieelarve seaduses on korrektsed. Ning kuna seadus on väga üldisel tasemel, kontrollis riigikontroll, kas asutused on tehingute tegemisel lähtunud neile seadustega antud eelarvest.
Positiivse poole pealt selgus, et 2020. aasta eelarve riigieelarve täitmise aruanne annab siiski usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.
Lisaks kontrolliti auditi käigus riigi raamatupidamise aastaaruande õigsust. Riigikontrolli hinnangul on riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta.
Riigikontroll teeb märkuse riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansi kirjel «Materiaalne põhivara» 31. detsembri 2020. aasta seisuga kajastatud kaitseväe põhivara kohta väärtuses 317,5 miljonit eurot ning 31. detsembri 2019. aasta seisuga väärtuses 251,8 miljonit eurot.
Riigi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud ja konsolideerimata bilansis on kajastatud materiaalset põhivara vastavalt summas 9,9 miljardit ja 3,1 miljardit eurot (31. detsembri 2019. aasta seisuga 9,7 ja 2,9 miljardit eurot), muu hulgas kaitseväe põhivara väärtuses 317,5 miljonit eurot (31. detsembri 2019. aasta seisuga 251,8 miljonit eurot).
Riigi majandusaasta koondaruanne, sh riigi eelarve täitmise aruanne, annab riigikogule ja avalikkusele info juba tehtud majandustehingute kohta. Riigi tulude ja kulude üle otsustamise aluseks aga on aasta riigieelarve seadus, mistõttu on vajalik, et Rahandusministeeriumis koostatav riigieelarve seaduse eelnõu koos seletuskirjaga sisaldaks õiget ja arusaadavat infot.
Riigi 2020. aasta tulud olid 2020. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 10,77 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 12,19 miljardit eurot: kulud 11,68 miljardit eurot ja investeeringud 508,0 miljonit eurot. 2020. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 1,42 miljardit euro võrra (tegemist ei ole valitsussektori üle- või puudujäägiga, mis leitakse teise arvestusmetoodika järgi). Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31. detsembri 2020. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 17,9 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 1,59 miljardi euro võrra.
31.12.2020. aasta seisuga on riigil kohustisi kokku 12,5 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 2,9 miljardi euro võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 8,3 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 5,7 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 2,3 miljardi võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 3,2 miljardit eurot.
Riigikontroll auditeerib riigi majandusaasta koondaruandes olevat raamatupidamise aastaaruannet ja riigi tehingute seaduslikkust igal aastal. Vastavalt riigieelarve baasseadusele lõpetab Riigikontroll auditi hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. augustil.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)