Eesti majandus kasvas teises kvartalis 12,9 protsenti

Eesti majandus kasvas aastaga rekordiliselt. Foto: Toomas Huik

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot, teatas statistikaamet.

Praeguse kiire majanduskasvu puhul tuleb silmas pidada, et selle taga on peamiselt eelmise aasta väga madal võrdlusperiood, mil Eestis oli koroonakriisist tingitud eriolukord, selgitas statistikaamet juhtivspetsialist Robert Müürsepp.

«Valdav osa majanduskasvust tuli ettevõtlussektorist, mis on pärast eriolukorra lõppu jõudmas tagasi varasemale rajale. Märkimisväärne on ka see, et majanduskasv oli võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga 4,7 protsenti,» ütles Müürsepp pressiteate vahendusel.

Kiirelt kasvasid tööstus ja laondus

Enim panustasid majanduskasvu kiirelt taastunud töötlev tööstus ning veondus ja laondus. Majandusele andis hoogu juurde ka info ja side tegevusala. Kaubandus hoogustus samuti, kogu eelneva aasta jooksul kasvu näidanud finantssektor jäi aga aasta varasemaga samale tasemele. Koroonapiirangutest tugevalt mõjutatud majutuse ja toitlustuse valdkond kasvas küll kiirelt, kuid kriisieelsest tasemest jäi veel tublisti maha.

Energeetika oli ainsaks majandust märgatavalt aeglustavaks tegevusalaks ja selle põhjused peituvad suvel toimunud kiires hinnakasvus.

Kasvasid ka majapidamiste kulutused

Eratarbimine kasvas majandusega sarnases tempos ehk 12,5 protsenti. Hästi läks kõigil tarbimisgruppidel, kuid eelkõige kasvasid kiirelt kulutused transpordile, riietele ja jalatsitele, vabale ajale ja meelelahutusele ning hotellidele ja restoranidele.

Maksulaekumine oli samuti hea, seda vedasid eelkõige käibemaksu ja aktsiiside laekumise suurenemine.

Investeeringud jõudsid koroonaeelsele tasemele ja hõlmasid peaaegu kõiki sektoreid ning põhivaraliike. Peamiselt paistis silma investeeringute kasv transpordivahenditesse, masinatesse ja seadmetesse ning hoonetesse ja rajatistesse. Vaid investeeringud eluruumidesse näitasid mõningast tagasiminekut.

Väliskaubandus jätkas uute tippude püüdmist, kui eksport kasvas 32,3 protsenti ja import 54,9 protsenti. Enim panustasid sellesse puittoodete ja töödeldud puidu, arvuti- ja elektroonikatoodete ning mootorsõidukite kaubavahetus. Teenuste poolelt suurenes arvutiteenuste kõrval taas nii äri- ja reisiteenuste kui ka transporditeenuste ost ning müük.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 4,3 protsenti ja võrreldes 2020. aasta teise kvartaliga 13,9 protsenti.

Kasv ületas analüütikute ootusi

Teise kvartali rekordiline 12,9-protsendine majanduskasv ületas veidi analüütikute ootusi, kes prognoosisid veel eelmise nädala lõpus, et Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv jääb 10 protsendi juurde.

Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot. Enim panustasid majanduskasvu kiirelt taastunud töötlev tööstus ning veondus ja laondus. Majandusele andis hoogu juurde ka info ja side tegevusala, teatas statistikaamet teisipäeva hommikul.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina arvas veel eelmise nädala neljapäeval, et tema hinnangul peaks teise kvartali SKP kasv tulema aastases võrdluses 9-10 protsenti. Kuid samas tõdes ta, et see on konservatiivne hinnang.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm arvas seejuures, et Eesti teise kvartali aastakasv jääb seekord euroala keskmisele veidi alla. Eurostati kiirhinnangu kohaselt kasvas euroala majandus teises kvartalis aastavõrdluses 13,7 protsenti.

«SKP aastakasv Eesti puhul kosub minimaalselt 8 protsendi lävele, mis on soliidne tulemus,» märkis Palm möödunud nädalal.

LHV majandusanalüütik Kristo Aab rääkis samal ajal BNS-ile, et viimased statistikaameti hinnangud sisemajanduse kogutoodangu osas on kõik üllatanud pigem ülespoole. Seetõttu ootas tema teises kvartalis kahekohalist kasvutempot.

Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur prognoosis omakorda, et teise kvartali majanduskasv peaks tulema mõne protsendipunkti võrra suurem, kui see esimesel kvartalil oli. Tänavu esimeses kvartalis kasvas SKP võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.