/nginx/o/2012/02/08/948148t1h782c.jpg)
Käreda pakasega ruumide ventileerimine ja sellega kaasnev õhuniiskuse kadu võib tõsiselt kahjustada siseruumide puitpindu ning need pragunema panna.
Mida teha, et talvine kuiv õhk ei lõhuks puitpõrandat ja mööblit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui termomeeter näitab õues vähem kui viis külmakraadi, tuleks kahjustuste ärahoidmiseks pingutada, et õhuniiskus toas oleks vähemalt 25 protsenti ja kasutada lisaks põrandaküttele ka muid soojusallikaid.
«Kui eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aastaringselt olema vahemikus 30 – 60 protsenti, siis külmal ajal töötava ventilatsiooniga muutub õhk isegi poole kuivemaks,» rääkis Lincona Konsult ASi juhatuse liige Olavi Tuisk.
«Puit on looduslik materjal, millele on omased niiskuse muutustest põhjustatud pikkuse ja laiuse muutused. Kui õhuniiskus langeb 20 protsendini, siis puit kuivab ja kahaneb juba liiga – tekivad pöördumatud praod või kaardumine mööblis, ustes, laes, seintes ja põrandas. Palju oleneb ka muutuste kiirusest – mida kiiremad on temperatuuri muutused, seda teravamalt puit reageerib,» lisas ta
Eestis tavalise rõske ja pooltalvise ilmaga temperatuuril +2 kuni -2 kraadi on õhu suhteline niiskus ligi sada protsenti, kuid õhk sisaldab seejuures vaid 4-5 grammi vett kuupmeetri kohta.
Kui see õhk tõmmata tuppa ja soojendada üles 22 kraadini, jääb niiskust järgi maksimaalselt 25 protsenti, mis on juba liiga kuiv. 10 külmakraadi ja külmema ilmaga mahub välisõhu kuupmeetrisse ainult 1-2 grammi vett, mis on juba kümme korda vähem toas vajalikust hulgast.
«Selleks, et hoida siseruumis tervislikku 50 protsendilist suhtelist õhuniiskust 22 kraadi juures, on vaja lisada 8 - 10 grammi vett iga vahetunud kuupmeetri õhu kohta tunnis. Seega peaksime saja ruutmeetrise ja 2,5 meetri kõrguse ruumi õhule lisama vähemalt sada milliliitrit ml vett tunnis ehk 2,5 liitrit ööpäevas,» selgitas Tuisk.
Lincona Konsult ASi juhatuse liige Sven Ersling soovitab talvel eriti tähelepanelik olla puitpõranda alla paigaldatud põrandaküttega. «Põrandapinna temperatuur ei tohiks olla enam kui kaks kraadi kõrgem näo kõrgusel olevast toatemperatuurist ja ei tohi mingil juhul ületada 27 soojakraadi. Seda tasuks kontrollida eriti mööbli ja vaipade all,» rääkis Ersling.
Väga külmade ilmadega ja suurte klaaspindadega ruumides ei pruugi põrandaküte nendel tingimustel olla piisav ruumi soojana hoidmiseks – sel juhul soovitas Ersling kasutada peale põrandakütte ka mingit lisakütet, näiteks teisaldatavaid õliradiaatoreid või veel parem – tõhusaid infrapunakiirgureid.
Õhku tuleb talvel niisutada mistahes käepäraste vahenditega. Kõige efektiivsem viis on kasutada spetsiaalseid õhuniisutajaid, aitavad ka veeanumad radiaatoritel või toas pesu kuivatamine. Niiskustaset aitavad hoida ka toalilled ja isegi söögitegemine.