Analüütikud ootavad teises kvartalis 10-protsendilist majanduskasvu

Raha peaks tulema ka järgmisel aastal – seda usub enamik tegevjuhte. Foto: Arvo Meeks

Majandusanalüütikud prognoosivad, et käesoleva aasta teise kvartali Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv tuleb tugev ja võib küündida 10 protsendi juurde.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles BNS-ile, et tema hinnangul peaks teise kvartali SKP kasv tulema aastases võrdluses 9-10 protsenti, kuid see on tema sõnul isegi konservatiivne hinnang.

Mertsina selgitas, et tööstustoodangu mahukasv pöördus teises kvartalis tugeva 15 protsendini, ehitus- ja jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas 18 protsenti ja kaupade ekspordikasv kiirenes samuti tublisti. Hinnakasvuga korrigeeritud käibemaksu ja aktsiise – mis kuuluvad samuti SKP arvestusse – laekus aastatagusega võrreldes 11 protsenti rohkem.

Nimetatud tegevusalad koos maksudega on ligi 40 protsenti SKP-st. Kiiret taastumist on Mertsina sõnul näidanud ka paljude teenuste sektori tegevusalade kasv.

Samas tõi Swedbanki peaökonomist esile, et statistikaamet avaldab SKP kasvuga samal päeval ka eelnevate aastate revideeritud numbrid, mis võivad teise kvartali kasvus üllatusi tuua.

Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul iseloomustab teist kvartalit arenenud majanduste taasavamine viiruse teise laine koroonapiirangust, mis madalalt võrdlusbaasilt tähendab valdava osa arenenud riikide puhul kahekohalist SKP aastakasvu.

«Euroala, sealhulgas Eesti majanduskasv sai kevad-suvel tugeva tõuke, seejuures Eesti puhul on kasv nüüd laiapõhjaline,» ütles Palm BNS-ile.

Kuivõrd Eesti majanduse langus möödunud aasta teises kvartalis oli oluliselt mõõdukam kui euroalas keskmiselt, siis tänavu jääb Luminori peaökonomisti hinnangul Eesti teise kvartali aastakasv seekord euroala keskmisele veidi alla. «SKP aastakasv Eesti puhul kosub minimaalselt 8 protsendi lävele, mis on soliidne tulemus,» märkis ta.

Palm lisas, et teise kvartali lõpuks jõudis kindlustunne Eesti eksporditurgudel rekordilisele tasemele, välisnõudlusele lisandus samas tempokas sisenõudluse kasv. «Mitmes majandusharus on tellimusi rohkem kui jõuab täita, mis tekitab nüüd hinnasurveid,» tõdes ta.

LHV majandusanalüütik Kristo Aab rääkis BNS-ile, et viimased statistikaameti hinnangud sisemajanduse kogutoodangu osas on kõik üllatanud pigem ülespoole. Seetõttu võiks tema arvates teises kvartalis oodata suisa kahekohalist kasvutempot.

Eeldused selleks on analüütiku sõnul olemas – jaekaubanduse ja ehituse mahud kasvasid kriisi põhjaga võrreldes ligi 17 protsenti, tööstustoodangu maht ligi 15 protsenti. Ka tootemakse, mis esimeses kvartalis andsid poole majanduskasvust, laekus taaskord ligikaudu 15 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

«Väliskaubanduse bilanss on küll negatiivseks pöördunud, kuid maksu- ja tolliameti andmete põhjal võib eeldada, et lõviosa suurenenud impordist on läinud investeeringuteks ning need kaks tegurit tasakaalustavad rahvamajanduse arvepidamises teineteist,» tõdes Aab.

Ka LHV majandusanalüütik märkis, et ootusärevust lisab fakt, et koos teise kvartali andmete avaldamisega korrigeerib statistikaamet seekord ka tagasiulatuvalt SKP andmerida, mistõttu võivad muutuda ka praeguste prognooside aluseks olevad võrdlusandmed.

«Kokkuvõttes ei tasu kiirest kasvunumbrist aga liigselt joovastuda, sest võrdlusaluseks perioodiks on ju mullune kevad, mil riik seisis silmitsi esimese lockdown’iga ja sisemajanduse kogutoodang kahanes ligemale 7 protsenti,» rõhutas Aab.

Ta lisas, et sisulisem majanduse elavnemine peaks aset leidma aasta lõpus, mil tarbimisse paisatakse hinnanguliselt üle poole miljardi euro teisest pensionisambast vabanenud raha.

Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur leiab, et teise kvartali majanduskasv peaks tulema mõne protsendipunkti võrra suurem, kui see esimesel kvartalil oli.

«Esiteks läksime me möödunud aasta märtsis kogu täiega üsna kinni ja sedasama tegi ka peaaegu kogu maailm, sealhulgas paljud meie olulised kaubanduspartnerid. Sel aastal midagi seesugust ei juhtunud, kuigi talvel oli meil ja mitmeski teises kohas maailmas haigestumine tunduvalt suurem kui aasta tagasi. Maailm on õppinud koos COVID-iga elama,» rääkis presidendi majandusnõunik BNS-ile.

Vitsur lisas, et teise kvartali tulemused saavad olema head, eriti võrdluses möödunud aastaga.

Tänavu esimeses kvartalis kasvas SKP võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.

Statistikaamet avaldab andmed teise kvartali majanduskasvu kohta järgmisel teisipäeval ehk 31. augustil.