Firmade lisandväärtus kasvas tunamullu kaheksa protsenti

Firmade lisandväärtus kasvas tunamullu kaheksa protsenti. Foto: SCANPIX

Statistikaameti andmetel oli ettevõtete lisandväärtus 2010. aastal 7,8 miljardit eurot, mis oli kaheksa protsenti suurem kui aasta varem, lisandväärtuse kasv tulenes kõrgema lisandväärtusega tööstustoodangu müügikasvust.

Ettevõtte kohta oli lisandväärtuse kasvutempo poole aeglasem ehk neli protsenti, sest tunamullu alustasid tegevust enamasti madala lisandväärtusega teenindusettevõtted. Kokku alustas aastal 2010 tegevust 2000 uut ettevõtet, tööstusettevõtete ekspordi kiire kasv suurendas kogu ettevõte sektori müügitulu ning paranesid tootlikkuse ja kasumlikkuse näitajad, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Reet Nestor ameti peetavas statistikablogis.

Lisandväärtuse struktuur jaotatuna kolme komponendi vahel, tööjõukulud, kulum ja jääktulu, sarnanes tunamulllu 2000. aastate alguse struktuurile. 2010. aastal hõlmasid tööjõukulud lisandväärtusest 56 protsenti.

Pärast tööjõukulude ja kulumi elimineerimist moodustas jääktulu lisandväärtusest neljandiku nagu ka 2002. aastal, jäädes alla majanduskasvu aastate 30–35 protsendi tasemele.

Aasta 2009 lisandväärtuse struktuurile oli iseloomulik varade väärtuse langust sisaldava kulumi kiire kasv ja tööjõukulude suur osatähtsus. 2010. aastal kahanes kulude kokkuhoiu tõttu nii kulumi kui ka tööjõukulude osatähtsus lisandväärtuses. Samal ajal suurenes jääktulu osatähtsus 2009. aastaga võrreldes üheksa protsendipunkti.

Ettevõtete finantsolukorda mõjutas 2010. aastal positiivselt range kokkuhoiupoliitika jätkumine. Kulude kokkuhoiu tulemusel vähenes kulude osatähtsus müügitulus 95 protsendini, seda peamiselt tööjõukulude ja kulumi vähenemise tõttu. 2010. aastal jätkus nii hõivatute kui ka neile tehtud kulutuste vähenemine, aga märksa aeglasemas tempos kui aasta varem. Majanduskasvu aastate kiire palgakasvu tulemusel suurenes tööjõukulude osatähtsus müügitulus ja ulatus 2009. aastal 14 protsendini, 2010. aastal langes tagasi 12 protsendini.

Koos hõivatute arvu vähenemisega paranesid oluliselt tootlikkuse näitajad. Hõivatute ja töötundide arvestuses olid 2010. aasta tootlikkusnäitajad üle kahe korra kõrgemad kui kümme aastat tagasi ja ühtlasi olid nad ka viimase kümne aasta parimad.

Tööviljakus, arvutatuna lisandväärtus hõivatu kohta, ligines 20 000 eurole, mis oli 13 protsenti enam kui aasta varem. Samas ettevõtete keskmine tööjõukulu hõivatu kohta ei muutunud.

Kulude kokkuhoiu tõttu teenisid Eesti ettevõtted 2010. aastal üle kahe miljardi euro kasumit, see on neli korda enam kui aasta varem. Et puhaskasumid kahanesid langusaastatel oluliselt oli ettevõtete sektori investeerimisaktiivsus 2010. aastal jätkuvalt madal, kuid siiski oli märgata elavnemise märke.

Ettevõtted investeerisid põhivarasse 2,3 miljardit eurot nagu aasta varemgi. Kui aastatel 2008–2009 investeeringud vähenesid eelmise aastaga võrreldes, siis 2010. aastal langus peatus. Muutus ka investeeringute struktuur.

Märgatavalt kasvasid investeeringud transpordivahenditesse, mis olid poole suuremad kui 2009. aastal. Samavõrra vähenesid investeeringud maasse ja immateriaalsesse põhivarasse. Investeerimine hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse hakkas pärast 2009. aasta järsku langust pisut suurenema.

Alla kahe kolmandiku ettevõtetest lõpetasid 2010. aasta kasumiga ja enam kui kolmandik kahjumiga. Aasta varem olid ligi pooled ettevõtted kasumis ja pooled kahjumis. Hoogsa majanduskasvu aastatel 2005–2007 lõpetas kahjumiga 13 protsenti ettevõtteid.

Vaatamata puhaskasumi mitmekordsele vähenemisele aastatel 2008–2009 jäid väljakuulutatud dividendid statistikaameti andmetel ka 2010. aastal samale tasemele. Ettevõtted maksid välja dividende ligi 800 miljonit eurot.

Veerandi kogu dividendide summast moodustasid energeetikaettevõtete väljamaksed omanikele. Kasumi väljavõtjad olid ka peakontorite ja kaubandusettevõtete omanikud.