/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2021/08/26/14020996t1ha336.jpg)
Kui inimestele on koroonaravi tasuta, siis loomade koroonaravi eest tasuvad omanikud tuhandetesse eurodesse ulatuvaid raviarveid. Nagu inimeste puhul, ei lõpe see ravi ka loomadel alati tulemuslikult.
Kui tallinlanna Jane juulis kaks kodutut kassipoega võttis, lootis ta neist rõõmu ja lohutust varem lahkunud pere vana lemmiku kaotusele. Rõõmu ei jätkunud aga kauaks, sest pärast esimest vaktsineerimist jäid muidu aktiivsed kassipojad loiuks ja uniseks ning ühel neist ilmnesid liikumis- ja koordinatsioonihäired.
Loomakliinikus tuvastati mõlemal kassipojal koroonaviirus. Ühel neist avaldus see märja variandina, kus kõhukelme ümbrusesse ja kõhuõõnde tekib vesi ning silmadesse põletik. Teisel oli neuroloogiline vorm, millega kaovad jalad alt ning kassipoeg ei suuda enam hüpata ega ronida sama osavalt kui varem.
«Kliinikus anti mulle valida, kas teha eutanaasia või ravida Eestis registreerimata ravimiga, ja soovitusi selle kohta,» meenutas Jane. Naisel ei olnud südant panna kaks kassipoega magama ja nii sukeldus ta Facebooki gruppidesse otsima võimalusi ravimi soetamiseks.
Sealt leidis ta kogemusnõustajad, kes oma kogemuse põhjal soovitasid ravimit, millega tehtud ravikuuri pikkus on kaksteist nädalat ja maksumus kahe looma peale kokku 4000 eurot. Pealegi on ravimi näol tegemist ainult mustalt turult kättesaadava Hiinas valminud piraatkaubaga, mis liigubki Facebooki rühmades mitteametlikke kanaleid pidi.
Koroonaviiruseid on palju
Ühel kassipojal avaldusid paranemismärgid juba pooleteise nädalaga ning seni on ravi kulgenud paremuse poole. Teisel kassipojal, kel avaldus neuroloogiline vorm, pole ravi nii tulemuslik olnud ja Jane kardab, et tal võib olla ka midagi muud viga, ning viib lemmiku uuteks uuringuteks kliinikusse.
«Looma magama panemine ei ole ainuke võimalus, ravi on võimalik leida, kui seda otsida,» on Jane optimistlik.
Kasside koroonaviirus on väga levinud, aga see ei ole sama viirus, mis levib inimestel, rõhutas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vanemloomaarst Aleksandr Semjonov.
Koroonaviirusi on palju ja neid esineb isegi delfiinidel. Inimese koroonaviirus kandub edasi teatud loomaliikidele, nagu naarits ja ahvid. Seetõttu rakendas ka Tallinna loomaaed tugevdatud turvameetmeid oma loomade kaitseks, sest kolmel Jaapani makaagil oli tuvastatud koroonaviirus. Ka kaslased võivad olla koroonaviiruse suhtes vastuvõtlikud, kuid selle kohta pole veel piisavalt teaduspõhist infot, märkis Semjonov.
Tema sõnul ei surnud talvel Tallinna loomaaias hinge heitnud lõvi mitte koroonasse, vaid tal lihtsalt avastati pärast surma koroonaviirus.
Kõige parem on vältida kasside viirushaigusesse haigestumist, jälgides hügieeni ja toitumist.
Loomaarst Aleksandr Semjonov
«Maailmas on olnud juhtumeid, kus loomaaia loomad on haigestunud ja positiivsed viiruse suhtes,» rääkis Semjonov. «Kõigil neil juhtumitel ravitakse sümptomeid vastavalt sellele, mis konkreetsel loomal avaldub.»
Viirust on lihtne avastada
Nii nagu inimestel, on ka loomadel kõige tõhusam kaitse viiruse vastu vaktsineerimine. Semjonovi sõnul ei ole loomadele spetsiaalselt koroonavaktsiini välja töötatud, kuid aitavad kompleksvaktsiinid ning tervislik toit, hügieen ja stressivaba elu, mis tugevdavad looma organismi.
Samas avaldas Semjonov kahtlust vaktsineerimise mõttekuse suhtes. «Mis puudutab kasse, siis kõige parem on vältida nende viirushaigusesse haigestumist, jälgides hügieeni ja toitumist, ning stressi ja vaadates, et loomad ei elaks suurtes kolooniates,» soovitas ta.
Loomaarst Tiia Toometi sõnul on kassid tihti koroonaviiruse kandjad, kuid kui neil avalduvad juba haigustunnused, on asi väga halb. Koerte koroona on seevastu palju kergem ja avaldub vaid kergekujulise kõhulahtisusena, mida on väga kerge ravida.
Ravimeid on Semjonovi sõnul väga palju ja siin on küsimus selles, kas importija tahab neid sisse tuua ja kas neil on siin turgu.
«Meil ei ole probleeme tuua ravimit konkreetsele patsiendile, selleks pole vaja, et ravim oleks siin registreeritud. Loomaarst saab teha taotluse ravimiametile ja amet toob ravimi kohale,» kirjeldas Semjonov.
Tema sõnul kasutatakse samasugust praktikat ka inimeste ravimite hankimiseks, sest kui ravijuhtumeid tuleb aastas üksikuid ja ravim on kallis, ei ole mõtet tekitada siia ladu ja iga paari kuu tagant aegunud ravimeid hävitada.
«Väga vähesed ravimid mõjuvad viiruse vastu. Seetõttu peame ravima sümptomeid ja pakkuma toetavat ravi, et organism saaks hakkama,» kirjeldas Semjonov.
Samas on koroonaviirust lihtne avastada: ekspresstestid on olemas peaaegu igas loomakliinikus. Tulemuse kinnitamiseks on võimalik saata proove edasi ka laborisse.