/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/04/01/13036765t1hb9ed.jpg)
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted teises kvartalis siin ja välisriikides kokku 17 protsenti rohkem kui aasta varem, vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 18 protsenti.
Ehitusturg on kosunud pandeemiaeelse aja tasemele
Ehitusettevõtted ehitasid 921 miljoni euro eest, sellest hooneid 640 miljoni ja rajatisi 281 miljoni euro eest. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 20 protsenti ja rajatisi 10 protsenti rohkem, teatas statistikaamet.
«Ehitusturu teise kvartali kasv on mõjutatud nii eelmise aasta madalast võrdlusbaasist kui ka viimaste aastate suuremast materjalide hinnatõusust. Võib öelda, et ehitusturg liigub praegu 2019. aasta tasemel,» selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar pressiteate vahendusel.
Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahu kasv, mille taga on uusehitised ja remonditööd.
Välismaal jäid ehitusmahud eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes samale tasemele, seal vähenes hoonete ja suurenes rajatiste ehitamine. Välisriikides ehitamise osa ehitusmahus oli 4 protsenti, aasta varem oli see 5 protsenti.
Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1668 uut eluruumi ehk ligi neljandiku võrra vähem kui aasta varem. Suurem osa valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.
Nõudlus uute eluruumide järele püsib. Ehitusluba väljastati 2099 eluruumi ehitamiseks, mida on 12 protsenti rohkem kui aasta varem. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.
Kasutusse lubati 242 mitteelamut kasuliku pinnaga 107 300 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja spordihoonete pinda. Võrreldes mullusega vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.