Rootsit ohustavad elektrikatkestused: tuumajäätmete ladustamise ruum on otsas

Forsmarki aatomielektrijaam Rootsis. Foto: Vattenfall

Rootsil on vähem kui nädal aega, et otsustada tuumajäätmete ladustamise üle. Kui otsusele ei jõuta, tuleb Rootsi tuumareaktorid alates 2024. aastast peatada, vahendab Bloomberg.

Rootsil hakkab otsa saama ruum, kuhu ladustada oma kuue tuumareaktori tekitatud jäätmed. Need kuus reaktorit annavad umbes kolmandiku riigi elektrienergiast.

Kui enne kuu lõppu otsust ei tehta, peavad tuumajaamade haldajad, sealhulgas Vattenfall AB, alustama jaamade sulgemist juba kolme aasta pärast. See vallandaks riikliku energiakriisi ja seaks ohtu Rootsi puhta energia tootmise eesmärgi.

Neljapäeval toimuval valitsuse istungil hakkavad sotsiaaldemokraatide ja roheliste valitsuskoalitsiooni liikmed arutama seda küsimust, mis on juba enam kui aasta aega ummikus.

«Nii lühikese etteteatamisajaga ei ole realistlik asendada tuumaenergia toodangut,» ütles riigi omandis Vattenfalli tootmisjuht Torbjörn Wahlborg, kes haldab viit Rootsi kuuest reaktorist. «Vastupidi, ülejäänud reaktoreid on vaja rohkem kui kunagi varem, arvestades kiiresti kasvavat energianõudlust, mida Rootsi vajab süsinikuneutraalseks muutumiseks.»

On möödunud üle kümne aasta sellest, kui Rootsi Tuumakütuse ja Jäätmete Haldamise AS (SKB) esitas taotluse hoidla ehitamiseks. Oktoobris teatas ettevõte, mis vastutab kõigi Rootsi tuumajäätmete kõrvaldamise eest, et on juba saanud heakskiidu kõigilt vajalikelt kohtutelt, ametiasutustelt ja isegi omavalitsuselt, kuhu nad soovivad rajatise ehitada. Kuid valitsus ei ole seda endiselt heaks kiitnud.

«Küsimus ei ole selles, kas võtta seisukoht tuumaenergia poolt või vastu, vaid selles, et on olemas usaldusväärne lahendus ja et protsessiga tuleb edasi minna,» ütles SKB tegevjuht Johan Dasht.

Keskkonnaminister Per Bolundi sõnul kavatseb riik hoopis laiendada vahehoidlat ja seejärel kaaluda lõppladustamise ehitamise taotlust.

Valitsuse jaoks, kuhu kuulub tuumaenergiavastane Roheline partei, on see küsimus eriti delikaatne. Lisaks tööstusele on valitsuse ettepaneku vastu ka kaks peamist ekspertiisiasutust: nii kiirgusohutuse amet kui ka energiaagentuur on selle vastu põhjendusega, et see kujutab veelgi suuremat ohtu takerduda pikalevenivasse kohtuprotsessi.

«Minu arvates on tähelepanuväärne, et see valitsus ei ole võimeline usaldama omaenda ekspertasutusi,» nentis Dasht.