Swedbank: tänavune majanduskasv tuleb viimase 15 aasta kiireim
25. august 2021, 11:40
Swedbanki värske prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus eeskätt tänu eratarbimisele ja eluasemeinvesteeringutele sel aastal 8 protsenti. Veel aprillis oodati vaid 3-protsendilist kasvu.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on käesoleva aasta prognoos tõstetud oluliselt kõrgemale võrreldes sellega, mida oodati aprillis. «Selle põhjuseks on käesoleva aasta esimese kvartali varem oodatust tugevam SKP kasv. Selline järsk kasvuhüpe andis täiendava hoo ka ülejäänud aastale. Käesoleva aasta majanduskasv tuleb laiapõhjaline – sellesse panustavad tugev eratarbimine, investeeringud ja eksport,» selgitas Mertsina.
Panga prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu viimase 15 aasta kiireimas tempos, järgmistel aastatel kasv taltub ning 2022. aastal oodatakse 4-protsendilist ning 2023. aastal ligi 3-protsendilist majanduskasvu.
Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel. «Kuigi tarneraskused ja tootmissisendite puudus on majanduskasvule piduriks, peaks lähemal paaril aastal tugev kasv jätkuma, rääkis Mertsina.
Euroala majandus kasvab Swedbanki prognoosi põhjal tänavu 4,7% ja järgmisel aastal 4,3%. «Oleme ka euroala majanduskasvu prognoosi tõstnud võrreldes aprillis avaldatud numbritega.»
Maailmamajanduse helget väljavaadet ümbritsevad mitmed ohud
Üha laialdasem ja intensiivsem koroonaviiruse levik nii maailma- kui Eesti majanduse väljavaatele negatiivse riskiga. Koos majanduskasvuga on olukord tööturul paranenud varem oodatust kiiremini. «Nii on paljudes riikides tööjõupuudus suurenenud ning ka see võib hakata majanduse taastumist takistama. Ettevõtete tarneraskused ja suurenenud nõudlus tööjõu järele kergitavad tarbijahindade inflatsiooni. Enamikes riikides peaks lähiaastatel hinnakasv aga suhteliselt vaoshoitud olema. Kuigi tootmissisendite puuduse mõju hindadele on meie hinnangul mööduv, võib tööjõupuudus avaldada palkadele ja inflatsioonile püsivamat mõju,» toonitas Mertsina.
Kuna euroalal tõenäoliselt ei kerki baasinflatsioon püsivalt üle 2% piiri, ei muuda Euroopa Keskpank oma intressimäärasid eesoleva paari aasta jooksul, prognoosis Mertsian. «Küll aga alustab USA Föderaalreserv selle aasta lõpus ettevaatlikult varaostude vähendamist, kuid intressimäärasid tõstab alles ülejärgmisel aastal.»
Eratarbimine ja eluasemeinvesteeringud annavad majanduskasvule tugeva hoo
Kuigi eraisikute hoiuste portfelli kasvu tipp jäi ilmselt käesoleva aasta märtsi, on see jätkuvalt väga tugev. Eraisikute hoiuste portfell on 2 miljardi euro võrra suurem, kui möödunud aasta alguses – see on ligikaudu 14% selleks aastaks prognoositud aastasest eratarbimisest.
Mertsina märkis, et tegemist on väga suure ootel oleva nõudlusega. Juba alates septembrist annab pensioni teisest sambast välja võetud ligi miljard eurot ehk 7% aastasest eratarbimisest, majapidamiste tarbimisele, kinnisvarainvesteeringutele ning koos sellega kogu majanduskasvule tugeva lisaimpulsi. «Pensionirahade mõju majanduskasvule kandub ka järgmisse aastasse,» lisas ta.
Eesti majandus on eelmise aasta langusest kiiresti väljunud
Eesti esimese kvartali SKP kasv oli Euroopa Liidu riikide hulgas üks kiireim. Mertsina hinnangul teises kvartalis majanduse jõuline taastumine jätkus. «Majandussektorite üldine kindlustunne on tõusnud viimase 14 aasta tugevaimaks. Töötleva tööstuse tootmismaht oli juunis kahe aasta taguse tipu lähedal ning jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv hüppas teises kvartalis kahekohalistesse numbritesse.»
Tööstusettevõtete tootmiskasvu ja teenuste sektori nõudluse ootused lähiajaks on kõrged. Kaupade eksport kiirenes teises kvartalis 43 protsendini. Kuigi sellise kasvu taga on paljuski ekspordihindade kiire tõus ja möödunud aasta erakordselt madal võrdlusbaas, on ekspordimahu kasv olnud tugev ka hinnamõju arvestades.
Välisnõudluse väljavaade on hea ning see tähendab Eesti ettevõtetele paremaid ekspordivõimalusi. «Majandusaktiivsuse tugevusest annab tunnistust ka maksulaekumiste kiire kasv,» sõnas Mertsina. Majutatud välisturistide arv on küll aastatagusega võrreldes suurenenud, kuid vahe pandeemia-eelse ajaga on jätkuvalt väga suur. Samas on siseturism väga aktiivne - juunis oli Eesti majutusasutustes peatunud kodumaiste turistide arv kõigi aegade suurim.
Ettevõtete suurenenud kulud kanduvad edasi lõpptarbijatele
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku rääkis, et tarbijahindade kasv on kiirenenud, kuid paljuski on selle taga kallinenud energiahindade mõju. Käesoleva aasta esimese seitsme kuuga on tarbijahinnad kasvanud aastases võrdluses 2,3%. Kiire tõusu on teinud nii impordihinnad, kui ka tööstusettevõtete tootjahinnad. Käesoleva aasta Swedbanki tööstusuuringu järgi on 71% ettevõtetest tootmissisendite hinnad tõusnud ning 58% kannatab tarneraskuste all.
«Ettevõtete suurenenud kulud kanduvad aga edasi lõpptarbijatele. Samas on paljude toorainete hinnakasv maailmaturul stabiliseerunud ja naftahinnad juuli alguse tipust allapoole tulnud. Meie prognoosi järgi suurenevad tarbijahinnad sel aastal 3,1%. Kuigi järgmisel aastal tõstetav diisliaktsiis kergitab oluliselt selle kütuseliigi hinda, peaks üldine tarbijahindade kasv aeglustuma 2,6 protsendini ja 2023. aastal 2% lähedale,» prognoosis Elmik.
Suurenev tööjõupuudus kergitab palkasid
Kiire majanduskasv suurendab nõudlust tööjõu järele, kuid samas on üha tõsisemaks probleemiks muutumas tööjõupuudus. Augustis oli 30% ettevõtete jaoks tööjõupuudus tõusnud suurimaks majandustegevust piiravaks teguriks. Töötusemäär on küll alanemas, kuid see peaks lähiaastatel jääma veidi üle pandeemia-eelse aasta madalaima taseme.
«Paljude tööd otsivate inimeste kvalifikatsioon ja elukoht ei sobi tööjõudu otsivate ettevõtete vajadustega. Meie prognoosi järgi langeb selle aasta keskmine töötusemäär 6,4 protsendini, järgmisel aastal aga 5,9 protsendini,» nentis Elmik.
Nii tööjõupuudus, kui ka inimeste suurenenud inflatsiooniootused avaldavad suuremat survet palkade tõusuks. «Meie hinnangul suurenevad palgad sel aastal 6% ning järgmisel aastal 5-6% vahemikus. Seega tuleb palgakasv inflatsioonist kiirem ning inimeste ostujõud peaks kasvama – tõsi küll, sel ja järgmisel aastal oluliselt aeglasemas tempos, kui enne pandeemiat.»
Investeeringute kasv jätkub
Ettevõtete tööjõukulud on nende käibe suhtes väga kõrgele tõusnud ja sobiva tööjõu puudus sunnib ettevõtteid investeerima efektiivsuse tõstmisse. Käesoleva aasta alguses läbiviidud Swedbanki tööstusuuringu järgi peab 87% vastanud ettevõtetest efektiivsuse tõstmist investeerimisel kõige olulisemaks. Teisest pensionisambast väljavõetud rahad suurendavad majapidamiste investeeringute kasvu nii sel kui järgmisel aastal. Investeeringutele on abiks vähemalt lähiaastatel madalal püsivad intressimäärad. Euroopa Liidu rahade toel suurenevad eesolevatel aastatel ka valitsemissektori investeeringud - eelkõige energia tõhususse ja kliimaeesmärkidesse, innovatsiooni ja digimajandusse ning raudtee- ja teede taristusse.
Kuigi riigieelarve jääb lähiaastatel defitsiiti ja võlg suureneb, väheneb puudujääk varem oodatust kiiremini ja riik peab raha vähem juurde laenama, kui prognoosis Swedbank neli kuud tagasi.