T, 31.01.2023

Eesti hakkab uurima maapõueenergia potentsiaali

BNS
Eesti hakkab uurima maapõueenergia potentsiaali
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis oma kirjas, et kõrgemad kaevandamistasud seavad Eesti ettevõtted naaberriikidest konkurentidest kehvemasse olukorda.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis oma kirjas, et kõrgemad kaevandamistasud seavad Eesti ettevõtted naaberriikidest konkurentidest kehvemasse olukorda. Foto: Dmitri Kotjuh

Eesti Geoloogiateenistus alustab kolmeaastast projekti maapõue- ehk geotermaalenergia kasutusvõimaluste uurimiseks Eesti eri paigus, mille käigus valmib ka kaks maapõueenergia katsejaama; projekti eelarve on 3,8 miljonit eurot ning seda rahastatakse kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadud vahenditest.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on maapõueenergia jäänud Eestis seni mõnevõrra teiste taastuvenergia liikide varju, kuid selle potentsiaali on kindlasti oluline uurida. 

«Esmaste hinnangute kohaselt on maapõueenergia potentsiaal Põhja-Eestis hea – termogeoloogilised omadused on seal vähemalt sama head kui Lõuna-Soomes, kus tegutsevad mitmed majanduslikult efektiivsed maapõueenergia soojusjaamad,» märkis Aas.

Maapõueenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või maa sügavusest leviva soojusena. Tavapäraselt kasutatakse Eestis madalatemperatuurilist maapõueenergiat ligi meetri sügavusel maapinnast maasoojuspumpade abil.

Maapõues 500 meetrist sügavamal peituva keskmise ja kõrgetemperatuurilise energia potentsiaali Eestis põhjalikumalt uuritud ei ole, kuid näiteks Soomes ja Rootsis rakendatakse seda laialdaselt soojusenergia ja elektri tootmiseks.

Algava projekti tulemusena selgubki, kas maapõueenergia on Eestis tehniliselt sobiv ja majanduslikult tasuv energialahendus kütteks, jahutamiseks ja energia salvestamiseks. Maapõueenergia uurimisprojekt kestab 2024. aasta lõpuni.

Eesti Geoloogiateenistuse juht Sirli Sipp Kulli lausus, et projekti peamine eesmärk on näidata, et erinevad maapõueenergia rakendused võivad olla Eesti geoloogilistes tingimustes majanduslikult elujõulised. Tänavuse kuuma suve näitel võib järjest olulisemaks muutuda maapõueenergia potentsiaal hoonete jahutamisel, mitte ainult tavapärasel soojuse tootmisel, lisas ta.

Hoonete suurem energiaefektiivsus on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning geoloogiateenistuse sõnul tähelepanu all kogu Euroopas. Ligi 40 protsenti kogu Euroopa Liidu (EL) energiatarbest moodustavad hooned ja energiasäästlikkuse tõstmiseks tuleb suurendada liginullenergiahoonete arvu.

Maapõueenergiat on ELis esile toodud kui keskkonnasõbralikku taastuvenergialiiki, mis on ühtlasi üle kahe korra tõhusam kui tavapärased õhusoojuspumbad.

Maapõueenergiat kasutav soojuspump võib säästa 30–60 protsenti küttekuludest ja 20–50 protsenti jahutuskuludest võrreldes tavapäraste kütte- ja jahutussüsteemidega.

Märksõnad
Tagasi üles