Kinnisvaratehingute arv kasvas aastaga kuus protsenti

Kinnisvaraarendus. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Maa-ameti andmetel toimus tänavu juulis kinnisvaraturul ligi 4700 ostu-müügitehingut, mis on eelmise aasta juuliga võrreldes 6 protsenti rohkem ja tänavu juuniga võrreldes 8 protsenti rohkem.

Kuigi tänavu näitas turuaktiivsus suvekuudel hooajalist rahunemist, oli juulikuu ostu-müügitehingute arv suurem ka 2019. aasta juuliga võrreldes, teatas maa-amet.

Hoonestamata maadega tehti 2021. aasta juulis 1462 tehingut ja hoonestatud maadega 912 tehingut, mida on vastavalt 3,5 protsenti vähem ja 7 protsenti rohkem kui aasta tagasi juulis. Eluruumina müüdud korteriomanditega tehti 2043 tehingut, mida on 13 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal.

Tavapäraselt oli kinnisvaraturg aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligikaudu 39 protsenti kõikidest juuli tehingutest. Järgnesid Tartu, Pärnu, Saare ja Ida-Viru maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi.

Pealinnas tehti 758 korteritehingut, mis oli ligi 13 protsenti rohkem kui aasta tagasi juulis. Uute korterite müük moodustas ligi 17 protsenti kõikidest eluruumina müüdud Tallinna korterite tehingutest. Tartus tehti 231 korteritehingut ja tehingute koguarv kasvas eelmise aastaga võrreldes neljandiku.

Üllatuslikult tähistab Tartu juulikuine korteritehingute arv viimase kümnendi kuises arvestuses teist tulemust. Tehingute arv oli suurim 2019. aasta augustis, kui Tartus sõlmiti 266 tehingut.

Pärnus tehti juulis 81 korteritehingut ja tehingute koguarv kasvas eelmise aasta juuliga võrreldes 14 protsenti.

Juulis maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2328 eurot, mis oli eelmise aasta sama kuuga võrreldes 16 protsenti rohkem. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 1849 eurot ning Pärnus 1612 eurot, mis teeb keskmise hinna aastaseks kasvuks vastavalt 15 ja 22 protsenti.