:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835063t1h11ee.jpg)
/nginx/o/2021/08/05/13969171t1h2053.jpg)
Värske Ühendkuningriigi raport ütleb, et inimesed peaksid 2035. aastaks vähendama lennukiga reisimist 6% võrra, et jõuda kliimaneutraalsuseni, vahendab BBC News.
Kas kliimaneutraalses maailmas on kohta lennukiga lendamiseks?
Tony Blairi globaalsete muutuste instituudi raporti sõnul vajab 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõudmine suuri jõupingutusi, kuid see ei tähenda tingimata radikaalseid elustiili muutusi.
Kliimaneutraalsuse eesmärk tähendab seda, et 2050. aastaks kõik CO2, mille tootmist ei saa vältida, saaks seotud taimede ja pinnase abil või «kinni püütud» süsinikukogumise ja säilitamise tehnoloogia abil.
Uuringus keskendutakse sellele, milliseid muutusi peavad Ühendkuningriigis inimesed tegema kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
Poliitiliselt seeditavam viis neutraalsuseni jõudmiseks on raporti hinnangul selline, mis keskenduks kindlate tarbimismustrite muutmisel, mis vähendaks suurte muutuste vajadust nagu lennureisimise lõpetamine või massiivne üleminek taimetoitlusele.
«Enamik kliimamuutustega võitlemiseks vajalikest lahendustest saaks ja peaks kavandama nii, et need meie igapäevaelu minimaalselt häiriks,» ütles Caterina Brandmayr Green Alliance'ist.
«Seal, kus on vaja teatavaid muudatusi, peaksid poliitikud avalikkusele selgeks tegema, mida on vaja, ning selgitama, kui palju kasu sellest tuleneks, alates kulude kokkuhoiust kuni mugavamate kodude ja parema terviseni.»
/nginx/o/2021/08/03/13965390t1h4ee4.jpg)
Puhkusele saab ikkagi lennukiga minna
Uuringu kohaselt tuleks lendamise vahemaad 6% inimese kohta vähendada, mis tähendab, et enamik saab 30 aasta pärast siiski lennata puhkusele. «Ma arvan, et 2050. aastaks tuleb muutusi lennunduses, näha saab säästvaid kütuseid ja vesinikku ning lühemateks reisideks elektrilisi lennukeid,» ütles Jess Ralston Energy and Climate Intelligence Unitist. «Maailm on hoopis teistsugune koht kui 30 aastat tagasi ja nii ka 2050. aastaks. Nii et mul pole kahtlust, et ka aastal 2050 lendame lennukiga puhkusele.»
Kuid lennukiga lendamine võib väikese vähemusgrupi jaoks kallimaks minna. 2018. aastal lendasid Inglismaal enam kui poole kõigist rahvusvahelistest lendudest vaid 10% kõikidest lennanud inimestest. Veidi alla poole elanikkonnast ei sõitnud tol aastal kordagi lennukiga. Kui valitsused tahaksid vähendada lennuliiklusest tekkinud kasvuhoonegaaside emissioone, tähendaks see paljude ekspertide sõnul väga sagedaste reisijate kõrgemat maksustamist.
Globaalne lennundus moodustab 2% maailma inimtekkelisest CO2 emissioonist ja 12% transpordi tekitatavast emissioonist. Samas on inimeste lendamises suur ebavõrdsus - paljud ei saa seda endale üldse lubada. Parimate hinnangute kohaselt on see arv umbes 80% maailma elanikkonnast. (Our World in Data)
Dieedi mõju kliimaneutraalsuse saavutamisel
Raportis on kirjas, et 2030. aastaks peaks inimesed sööma 20 protsenti vähem liha ja piimatooteid. 2050. aastaks peaks arv olema 35 protsenti.
Suur osa selle eesmärgi täitmisest seisneb taimetoidu tarbimise majanduslikult kasulikumaks tegemises. Üks suuri probleeme on, et inimesed näevad, et liha on tavaliselt odavam kui taimsed alternatiivid. Seega on oluline iga sissetulekutasemega inimese jaoks taimse toidu soodsamaks tegemine.
Globaalne loomakasvatus emiteerib iga aasta inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest 14,5 protsenti. Gaaside emissioon loomakasvatusest jaotub järgmiselt: 5% aastasest CO2, 44% aastasest metaanist, 53% dilämmastikoksiidist. (ÜRO toidu ja põllumajanduse organisatsioon)
Kuigi Blairi instituudi aruandes rõhutatakse, et suuri elustiilimuutusi pole vaja teha, väidavad mõned teadlased, et see on nii ainult seni, kuni kõik muud süsinikdioksiidi vähendamise meetmed toimivad.