/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/05/27/13807290t1h0337.jpg)
Arenguseire Keskuse projektijuhi Kadri Matsi sõnul on lennufirmadel ees rasked ajad ning tulevikus ei pruugi baas-lennuteenuse eest makstav tasu ära katta lennufirmade kulusid.
Lennufirmad võivad arenguseire hinnangul olla pikaks ajaks kahjumisse aheldatud
Nimelt on ühelt poolt lennunduses juba praegu terav konkurents ning seetõttu on lennufirmade kasumlikkus väike. Teisalt karmistuvad neile ka järk-järgult keskkonnanõuded, mille tulemina soovib Euroopa Komisjon lennukikütuse maksuerandi kaotada. See tähendab aga suuremaid kulusid lennufirmadele, kirjutab Mats arenguseire blogis.
Seetõttu sõltub Arenguseire Keskuse projektijuhi sõnul lennuettevõtete tulevik sellest, mil määral suudetakse tööjõudu digilahendustega asendada ning milliseid tasulisi lisateenuseid kliendile pakkuda.
Ta selgitab, et kõige tõenäolisemalt hakkavad lennujaamade ja lennuettevõtete käivet tulevikus suurendama lendamisega otseselt mitte seotud teenused.
Näiteks PwC aruande kohaselt teenisid viis parimat USA lennuettevõtjat juba 2011. aastal rohkem kui 12 miljardit USA dollarit lisatulu teenuste pakkumisega – pagasi eest tasumine, istekoha broneerimine ja WiFi ühenduse pakkumine. Lennujaamad omakorda muutuvad keskusteks, kus reisijad saavad korraldada kohtumisi, lahutada meelt, puhata ja kasutada teisi teenuseid.
Seejuures toob Mats välja, et lisateenuste arendamisel on suureks abiks andmeanalüüs ja sotsiaalmeedia.
Lennufirmades ja lennujaamades tekib suur andmehulk, mis sisaldab olulist teavet reisijate profiilide, valikute ja eelistuste kohta, mida lennuettevõtjad ja lennujaamad saavad kasutada teenuste väljatöötamiseks, kliendile kohandatud lahenduste pakkumiseks ning isegi kliendi vajaduste ja eelistuste ennustamiseks ajalooliste andmete abil.
Lisaks märgib Mats, et COVID-19 pandeemia on inspireerinud innovatsiooni lennunduses, mis lisaks terviseriskide maandamisele viib kas uute tasuliste lisateenusteni või siis selleni, et reisijad teevad edaspidi mitmeid pardale jõudmisega seotud toiminguid ise ning lennuettevõtted saavad tööjõukulusid kokku hoida.
Ühtlasi toob ta välja, et biomeetriliste andmete kasutamine vähendab reisijate ooteaega ning inimeste vahelisi kokkupuuteid. Samas tõdeb Arenguseire Keskuse projektijuht, et biomeetria tehnoloogia kasutuselevõtu edukus sõltub suuresti andmekaitse tagamisest.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.