Kiirtestide müük on tõusuteel: mida töökohas testimisel silmas pidada?

Corpowear OÜ juht Taavi Sepp. Foto: Corpowear

Suve teises pooles, mil koroonasse nakatumine on olnud tõusuteel ja silme ees terendab kolmas laine, kasvab järsult ka antigeeni kiirtestide müük. Enim soetavad kiirteste ettevõtted, kes kardavad tootmise osalist või täielikku sulgemist.

«Nägime, et kevade lõpus ja suve alguses, mil viiruse levik oli tagasihoidlik ja ühiskondlik hirmufoon madal, kukkus ka kiirtestide müük sisuliselt nulli. Lisaks olid paljud tootmisettevõtted juulis puhkusel ja tehased seisid. Augustis on aga nõudlus kiirtestide järele hoobilt tõusnud, müüme nädalas umbes 1000-1500 kiirtesti,» ütles Eesti ühe suurima isikukaitsevahendite müüja Corpowear OÜ juht Taavi Sepp.

Ehkki mõni aeg tagasi valitses veel arvamus, et kõikehõlmav vaktsineerimine vähendab oluliselt vajadust kiirtestide järele, pole nii läinud. «Paljud ettevõtted seisavad silmitsi olukorraga, kus teatud osa töötajatest ei taha end vaktsineerida. Töölepingu lõpetamine pole enamiku firmade jaoks mõeldav. Samuti see, et saata vaktsineerimata töötajad regulaarselt PCR-testile, mille hind on 60 eurot. Siinkohal võivadki appi tulla kiirtestid,» märkis Sepp.

Sepa sõnul on regulaarne kiirtestide kasutamine paljudes ettevõtetes igapäevane praktika, mis võimaldab tootmise avatuna hoida. «Pidev testimine aitab aegsasti välja selgitada nakatunud töötajad. Nii välditakse omakorda tõsisemaid koldeid, mis võivad viia tootmisliini või isegi terve tehase sulgemiseni mitmeks nädalaks. Selle kahju kõrval on kiirtestide hankimisele ja testimisele kuluv ressurss pisku,» selgitas Sepp.

Mõned soovitused, millega tuleks antigeeni kiirtestide soetamisel ja kasutamisel arvestada:

1. Testida tuleks kindla regulaarsusega. Kui tihti seda teha, sõltub mõistagi iga ettevõtte võimalustest ja soovidest. Ideaalsel juhul võiks töötajaid testida üle päeva, sest see aitab nakatanud koheselt tuvastada ja koju saata. Samas on ka ettevõtteid, kes testivad töötajaid iga nädala alguses esmaspäeval. Oluline on tagada regulaarsus, et ei tekiks ootamatult suuri koldeid.
2. Varu nii ninaneelu- kui ka süljetest. Mida suurem on erinevate testide valik, seda parem. Näiteks on teada juhtumeid, kus töötaja keeldub veidi ebamugavamast ninaneelu testist ja soovib iga hinna eest süljetesti. Sellisel juhul ei jää ükski inimene testimata.
3. Testida tuleks kõiki töötajaid, välja arvatud need, kes on pikemat aega kodukontoris. Esmatähtis on võtta proov neilt, kes töötavad ühes ruumis või ühe tootmisliini taga. Samas ei tasu ära unustada ka teisi, sest inimesed liiguvad ja puutuvad erinevaid pindasid. Tihtipeale annab juhtide ja teiste kontoritöötajate tihe testimine eeskuju ka tehase- ja tootmistöölistele.
4. Testimisel võiks olla kindel aeg ja koht. Vältida tuleks olukordi, kus töötaja positiivse testitulemuse korral selgub, et ta on jõudnud juba teiste töötajatega ninapidi koos olla. Seetõttu võiks teste teha hommikul enne tööpäeva algust. Lisaks võiks testimiseks olla kindel koht, olgu selleks mõni kõrvalhoone või eraldatud ala tootmises. Ka see võimaldab inimesi paremini hajutada.
5. Vali inimene, kes teste teeb. Testimise võib enda peale võtta näiteks töökeskkonnavolinik, kellele võib teha kiire koolituse, et testimine mööduks turvaliselt ja tulemus oleks täpne. Testi tegemise juhend on leitav ka Terviseameti kodulehelt.
6. Eelista usaldusväärseid ja tunnustatud teste. Tavakasutaja võiks eelistada kodus kasutamiseks mõeldud antigeeni kiirteste. Täpne ülevaade Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud testidest, mis vastavad miinimumnõuetele, on taas leitav Terviseameti kodulehelt.
7. Hoolitse varude eest. Mõistlik oleks korraga omada vähemalt kolme testimiskorra varusid. Näiteks kui ettevõttel on 100 töötajat, võiks laos olla umbes 300 kiirtesti. Ehkki tarneraskuseid pole hetkel karta, aitab piisav varu vältida olukordi, kus testid ootamatult otsa lõpevad.