Lõputöö raames korraldatud uuringust tuli välja, et eestlaste investeerimisalased kogemused on napid, kuid ligikaudu kolmandik pooldab teise pensionisamba reformi.
Uuring: investeerimiskogemust eestlastel napib, kuid pensionireformi pooldab kolmandik
Tänasel päeval, kui kõigil on võimalus ise otsustada, kuidas ja kas endale pensioniraha koguda, on väga oluline osa investeerimisel. Enamasti investeeritakse pikaajaliselt, tulu saamiseks tulevikus. Investeerimisviise on erinevaid, saab investeerida nii reaalvaradesse kui ka finantsvaradesse.
Jaanuaris 2021. aastal viidi lõputöö raames uuring, milles osales 471 inimest Eestist vanuses 18–69 eluaastat. Investeerimisteemalise uuringuga selgitati välja Eesti inimeste teadmised, eelistused, kogemused investeerimise kohta ning millistesse investeerimisinstrumentidesse sooviksid nad pensioniks kogumise eesmärgil teisest pensionisambast vabaneva raha investeerida. Tehtud uuring näitas, et vastanute teadmised investeerimisest on pigem madalamad. Mehed hindavad oma teadmisi paremaks kui naised. Investeerimisalane teave pärineb peamiselt internetist, aga ka raamatutest, loengutest ja koolist. Uuringust tuli välja, et enam kui pooled (59 protsenti) vastanutest pole investeerimisega varem kokku puutunud, neist ligi pooled on planeerinud alustada, kuid see on takerdunud väheste vahendite või teadmiste taha.
Ligi kolmandik vastajatest on varem investeerinud aktsiatesse. Sellele järgnevad investeerimisfondidesse ja kinnisavarasse investeerimine. Aktsiatest populaarsemad on olnud erinevad välismaa ettevõtete aktsiad ning Nasdaq Tallinn ASi ehk Tallinna börsil kaubeldavatest näiteks AS Tallink Grupp, AS Tallinna Sadam, Coop Pank AS, AS LHV Group ja Tallinna Kaubamaja AS aktsiad.
Enam kui pooled vastanutest pole investeerimisega varem kokku puutunud, neist ligi pooled on planeerinud alustada, kuid see on takerdunud väheste vahendite või teadmiste taha.
Uuringu tulemustest selgus et paljudel Eesti inimestel pole selget seisukohta vastu võetud kogumispensionide seaduse muudatuse suhtes. Kolmandik pooldasid vastu võetud muudatust, leides, et neil on õigus ise otsustada oma raha üle ja kolmandik olid sellele kindlalt vastu, öeldes et tegemist on vastutustundetu muudatusega. Ülejäänud vastajatel polnud kindlat seisukohta ja jäid antud küsimuses neutraalseks. Pooldajateks olid enamasti mehed, lisaks madalama hariduse ja madalama brutosissetulekuga inimesed, mis on selgunud varasematestki uuringutest (23. september 2019 ERRi avaldatud artikkel «ERR-i uuring: 47 protsenti teise pensionisambaga liitunutest lubab jääda sellega seotuks»).
Kommentaaridena lisasid alla 499 euro suurust brutopalka teenivad ja reformi pooldajad enim, et soovivad vabadust ise oma otsused teha kuidas raha koguda. Samuti tõid nad välja, et kogutud summa ja selle tootlus on väikesed ning sellest poleks neile kasu pensionieas. Leidus vastajaid, kes ei arva end pensionieani elavat.
Vahemikes 2300–2599 ja 2600–2899 euro suurust brutopalka teenivad inimesed, kelle arvates oleks võinud seadusemuudatuse jätta vastu võtmata, kommenteerisid selle kohta olid peamiselt, et ei poolda võimalust raha välja võtta ja nimetasid seda vastutustundetuks reformiks. Nemad tõid välja, et tulevikus on hulgaliselt pensioniealisi elanikke, kes ei ole suutnud ette mõelda ja selle tõttu ei tule enda vajaduste katmisega iseseisvalt toime. Kõige enam kõnetanud kommentaar oli: «Sellest reformist jäävad vaesed veel vaesemaks.»
Vastajad, kes olid põhi- ja keskharidusega ning kes pooldavad pensionireformi, tõid välja, et soovivad vabadust ise oma raha kasutamise üle otsustada ja usutakse, et iseseisvalt investeerides suudetakse tagada suurem tootlus.
Magistri- ja bakalaureusekraadiga (või rakenduskõrgharidusega) vastanud põhjendasid oma seisukohta, et reformi oleks võinud jätta vastu võtmata sellega, et reform on halvasti korraldatud ja ei tekita usaldust riigi poliitika vastu. Nende meelest oleks pidanud tegema rohkem teavitustööd enne selle vastu võtmist, sest paljudel puuduvad teadmised, mida see endaga kaasa toob ja millised on teisest pensionisambast lahkumise negatiivsed küljed.
Jõukamaid vastajaid kõige enam kõnetanud kommentaar oli: «Sellest reformist jäävad vaesed veel vaesemaks.»
Nad tõid välja, et: «Kahjuks kaotavad sellest muudatusest just majanduslikult juba praegu nõrgemas seisus olevad inimesed. Neid ei kaitse omaenda teadmatuse eest keegi. Pensioniikka jõudes suureneb vajadus suuremaid riigipoolseid kulutusi teha, et pensionisambast lahkunuid üleval pidada.»
Eelneva mõttekäiguga nõustusid veel paljud vastanutest, kes arvasid et tulevikus on vaja rohkem riigipoolseid kulutusi teha toetades inimesi, kui vaesus suureneb inimeste seas seetõttu, et ei suudeta valede otsuste tõttu seoses pensionireformist tulenevate muudatustega endale piisavat sissetulekut pensionipõlves tagada.
Samuti märkis üks vastanutest, et «teisest sambast väljumise võimalust poleks pidanud looma, sest tõenäoliselt võtavad raha välja just need, kes seda otstarbekalt ei kasuta ja pigem kulutatakse jooksvateks kulutusteks ning siis pensionile jäädes on mure, et miks riik neile elamisväärset elu ei taga. Saamata aru, et nad on selles ise süüdi.»
Vastajad leidsid, et tehtud otsus on lühinägelik, lisades: «hetkel vabaneb suur summa, kuid ühiskonna vananemisega ei suudeta tulevikus ainult riikliku pensioniga pensionäre väärikalt toetada. 10–20 aasta pärast on ikka ootus, et riik suudaks pensionäre toetada ning keegi ei mõtle sellele, et võeti selline otsus vastu, et inimesed peavad rohkem vastutama oma säästude ja kogemuste eest.»
Reformi pooldajateks olid enamasti mehed, lisaks madalama hariduse ja madalama brutosissetulekuga inimesed.
Kuna Eesti inimesed on olnud enamik ajast pigem vaesemad ning paljudel ei ole harjumust säästagi, olid vastajad skeptilised selle suhtes, et inimesed hakkavad vabanenud raha ise paremini investeerima või säästma, kuid mõistavad, et teise pensionisamba fondide tootlused on Eestis olnud pikalt madalad ning mitmedki on plaaninud kasutada teisest sambast vabanenud raha kinnisvara soetamise sissemakseks. Lisaks arvavad vastajad, et reform võeti vastu ainult riigi soovist saada rohkem raha ringlusesse, kuna teatakse, et suur osa inimesest selle välja võtab ja ära kulutab, kas siis mõistlikult või ebamõistlikult.
31. märtsiga saabus esimene tähtaeg, millal sai esitada teisest pensionisambast lahkumiseks avaldust. Need, kes selle perioodi jooksul seda tegid, saavad kogunenud pensioniraha kätte septembris 2021. Tehtud uuringu käigus küsiti inimestelt, mida nad plaanivad teha teisest pensionisambast saadud rahaga. Üle poolte vastajatest soovivad teises sambas raha kogumist jätkata ning vaid kümme protsenti vastanutest peab oma investeerimisalaseid teadmisi piisavalt heaks, et soovib suunata raha oma investeerimiskontole ning teha ise enda investeerimisotsused.
Viiendik vastanutest võtab raha välja. Kommentaarina lisasid brutopalgaga alates 2000 eurot vastanud raha väljavõtmise kohta, et plaanivad investeerida selle oma ettevõtetesse või osta kinnisvara. Vastanud brutopalgaga kuni 1100 eurot ja 1100–1999 eurot plaanivad saadavat raha kasutada enamasti sissemaksuks kodu soetamisel või juba olemasolevate kohustuste tasumiseks (kodulaenud, kiirlaenud, kohtutäiturite nõuded, jne). Lisaks oli plaanis remontida olemasolevaid kodusid või kasutada raha lihtsalt jooksvateks kuludeks.
Vastanud soovivad enim investeerida tulevikus kinnisvarasse, aga kuna see oli varasemate investeerimiskogemuste all alles kolmandal kohal, võib eeldada, et kinnisavarainvesteeringud on jäänud seni tegemata vahendite puudumise tõttu, sest kinnisavarainvesteering nõuab enamasti suuremat algkapitali ehk sissemaksu. Nüüd, kus inimestel on peagi võimalus teisest sambast saadud raha välja võtta, tekitab see paljudele algkapitali, mida on vaja kinnisavara investeeringute tegemiseks.
Aktsiatesse sooviks investeerida vaid üheksa protsenti vastanutest ning üllatuslikult selgus, et 13 protsenti vastanutest ei soovi tulevikus investeerida. Aktsiatest populaarsemad on endiselt välismaa ettevõtete aktsiad ning Tallinna börsil kaubeldavatest AS LHV Group ja Coop Pank AS.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et kõrgema sissetulekuga inimesed pigem jätkavad teises sambas raha kogumisega või suunavad selle investeerimiskontole ning madalama sissetulekuga inimesed kalduvad raha välja võtma. Viimasel moel talitajad kas soetavad kinnisvara, suunavad raha enda ettevõttesse, remondivad kodu, tasuvad olemasolevad kohustused või kasutavad jooksvateks kuludeks. Viimane tegevus haakub kommentaariga, mille kohaselt jäävad vaesed sellest reformist veel vaesemaks.