Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Ravimimüük püstitas Eestis uue rekordi

Ravimite ostmine tõusis teises kvartalis rekordtasemele. FOTO: Urmas Luik

Tänavu teises kvartalis ületas inimravimite turu maht esmakordselt 100 miljoni euro piiri, kasv oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes 34 protsenti.

Võrreldes aga 2021. ja 2020. aasta esimese poolaasta ravimituru mahtu, siis muutus nii drastiline ei ole. Poolaasta maht kasvas 10 protsenti, 192 miljoni euroni, selgub ravimiameti andmetest.

Ligi 6 protsenti esimese poolaasta ravimite käibest moodustasid Covid-19 vaktsiinid. Kui nende osa välja jätta, siis on ülejäänud ravimite käibe muutus poolaasta arvestuses 4 protsenti. 

Müügile aitas kaasa apteegireform

Tavapäraselt on esimese ja kolmanda kvartali käive väiksem kui teise ja neljanda kvartali oma, kuid 2020. aasta oli erandlik, sest esimese kvartali käive püstitas toonase ravimituru rekordi 98 miljoni euroga, suurenedes 22 protsenti.

2020. aasta esimeses kvartalis suurenes müük suuresti apteegireformi mõjul, kardeti apteekide massilist sulgemist ja ravimeid osteti varuks. Seevastu sama aasta teise kvartali käive langes peaaegu 2017. aasta tasemele ehk 13 protsenti, kuna tulid koroonapiirangud.

2020. aasta esimese poolaasta koondkäibes oli vaid 4-protsendine muutus võrreldes 2019. aasta sama perioodiga.

Seega 2021. aasta esimesel poolaastal liikus ravimituru maht tavapärases sesoonsuse rütmis ning ebaharilikult kõrge käibe suurenemise protsendi taga on erandlik 2020. aasta, tõi ravimiamet välja.

Tänavu teises kvartalis turustas ravimeid 30 Eestis ravimite hulgimüügi õigusega ettevõtet. 61 protsenti käibest moodustas müük üldapteekidele, 29 protsenti haiglaapteekidele ning 10 protsenti teistele asutustele. Ravimituru käibest 89 protsenti moodustas retseptiravimite, 10 protsenti käsimüügiravimite ning 1 protsendi haiglapakendite müük.

Kasvab ka veterinaarravimite turg

Suurima käibega ravimirühm on püsivalt kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained (teises kvartalis 24 mln eurot). Järgnesid infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks (19 mln eurot) ning vere- ja vereloomeorganite (11 mln eurot) ning seedekulgla ja ainevahetuse ravimite käive (10 mln eurot). Need neli rühma moodustavad ligi kaks kolmandiku teise kvartali ravimituru käibest.

Veterinaarravimite turumaht suurenes teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,3 protsenti, ulatudes 4,7 miljoni euroni. Suurima osakaaluga ravimirühmad olid 34 protsendiga parasiidivastased ained, 18,8 protsendiga immunoloogilised ained ja 17,6 protsendiga infektsioonivastased ained.

Aastate 2019–2021 esimeste poolaastate võrdluses on veterinaarravimite turumaht kasvanud vastavalt 5,9 protsenti, 11,4 protsenti ja 1,5 protsenti.

Kahe viimase aasta esimese ja teise kvartali turumaht oli eelnevate perioodidega võrreldes väga muutlik. 2020. aasta esimese kvartali hüppelisele 26-protsendisele tõusule järgnes 2021. aastal 9-protsendine langus. Teises kvartalis aga toimus mullu 0,8-protsendine langus, millele tänavu järgnes 12-protsendine kasv.

Tagasi üles
Back