4,5-protsendises hinnatõusus on peamiselt süüdi kütte, elektri ja soojusenergia kallinemine.
Elu kallines Eestis eeldatust hoogsamalt
Hinnatõus, mis eelmise aasta lõpus veidi taltus, kiirenes jaanuaris taas – võrreldes aastatagusega kallines elu 4,5 protsenti. «Ootasime küll inflatsiooni kiirenemist, kuid seda mõnevõrra tagasihoidlikumal määral,» märkis Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut.
Kõige rohkem mõjutasid elu kallinemist eluasemele tehtavad kulutused, mis andsid kogu hinnatõusust 40 protsenti. Soojusenergia kallines 2,9 protsenti.
Tallinnas Mustamäel elav Mart Peterson tõdes, et tunnetab seda omal nahal. «Sel aastal läks külmaks alles 25. jaanuaril, küttearve oli aga ikkagi 100 eurot,» märkis ta.
1971. aastal ehitatud maja, kus vangivalvuri ametit pidav Peterson elab, on küll vuugitud, kuid soojustamata. «See läheks liiga kalliks,» leidis ta. «Sooja peale kulub pärast soojustamist vähem, aga siis maksad laenu. Arvestasin, et 20 aasta pärast peaks nulli jõudma, aga kas see maja nii kaua vastu peab?»
Lasnamäel elav ja lasteaiaõpetajana töötav Tiina lisas, et oma osa soojale kuluvast rahast läheb ka ilma kütmiseks. «Me saame oma sooja Irust, seal tehti suvel torustike remonti poolteist kuud,» tõdes naine. «Aga olukord on ikka sama. Eks see soojaraha läheb sinna ka, me kõik peame selle kinni maksma.»
Elekter oli jaanuaris 4,4 protsenti kallim kui aasta eest, seda ennekõike taastuvenergia- ja võrgutasude hinnatõusu tõttu. «Ütlevad küll, et hoidke kokku, aga kui me juba hoiame kokku, siis järgmine etapp on see, et kõik tuleb välja lülitada,» kommenteeris Tiina. «Pliiti ja külmkappi ei ole võimalik mitte kasutada. Suuri tulesid ei pane ma aga juba ammu enam põlema.»
Aastaga 10,4 protsenti kallinenud mootorikütused andsid hinnatõusust kaheksandiku. «Kui on vaja tuua suuremat asja, siis tuleb autoga sõita, aga hinnatõus on kohutav,» nentis Peterson.