/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/11/13775471t1h60fe.jpg)
Eesti majanduse kiire kasv koos tõusvate ehitushindadega võib seada Tallinna haigla ehitamise plaani kahtluse alla, vahendab rahvusringhääling (ERR).
Kiire majanduskasv seab Tallinna haigla ehituse kahtluse alla
Nimelt loodab Eesti Euroopa Liidu (EL) taasterahastust saada üle miljardi euro. Kuid kuna taasterahastust jagatavad summad sõltuvad liikmesriigi majandust tabanud tagasilöökide ulatusest, siis võib saadav summa heade majandusnäitajate tõttu sadade miljonite võrra vähendada.
Rahandusministri ülesandeid täitev justiitsminister Maris Lauri ütles, et ei oska veel öelda, kui suur kärbe Eesti jaoks tuleb, kuid loodetud miljardist eurost võib summa jääda mitusada miljonit väiksemaks. Taasterahastust sõltuv Tallinna haigla projekt on seetõttu tema sõnul suures ohus.
«Asjaolusid, mis haigla ehitamist võimaldaksid, jääb järjest vähemaks, eriti kui vaatame Euroopa Liidu olulisele rahalisele panusele. Tundub, et haigla hind kipub minema algselt planeeritust suuremaks ja võib-olla oluliselt suuremaks,» tõdes minister.
Lauri lisas, et ligipääs ELi ressursile muutub napimaks ning see tähendab, et tuleb raha otsida mujalt. «See on Tallinna linna eelarvest. Küsimus on, kas ja kui palju riik sinna sekkub. Võib-olla on mõttekas projekti teha väiksemaks või jagada etappideks.»
Kõlvart: igal juhul tuleb selle projektiga edasi minna
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on linn valmis Tallinna haigla projekti raha juurde panema, kui Eesti osalus Euroopa taasterahastus väheneb, kuid seda peaks tegema ka riik.
«Meie lähtume sellest, et tegemist on asutusega, millel on üleriigiline tähtsus ja vajadus. Kui me praegu näeme, et majanduskasv on päris kiire, siis oleks õige ka planeerida riigi eelarvestrateegias täiendavaid vahendeid selle projekti elluviimiseks,» lausus Kõlvart.
Tallinna linnapea sõnul on pealinn juba lubanud, et kuue aasta jooksul investeeritakse suurhaigla projekti 100 miljonit eurot, vajadusel vaadatakse linna võimalused uuesti üle.
«Kui saame täpselt teada, mis on Euroopa Komisjoni lõplik otsus, toetuse suurus, siis ongi vaja vaadata, kui suur on täiendav riigi toetus ja mis on linna võimalused. Igal juhul on vaja selle projektiga edasi minna,» ütles Kõlvart.
Projekti etappideks jagamine pole tema hinnangul parim lahendus, sest see paneks haigla rajamise liialt sõltuma Euroopa toetusmehhanismidest.
Tallinna haigla eeldatav kogumaksumus on 520 miljonit eurot. Sellest läheks planeerimisele, projekteerimisele ja ehitusele 450 miljonit ning seadmetesse 70 miljonit eurot. Kavandatava haigla eeldatav brutopind on ligikaudu 127 000 ruutmeetrit.
Suurhaigla peaks kava kohaselt valmima 2027. aastal.