/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/06/28/13878514t1h8b9b.jpg)
Bigbanki analüüsi kohaselt on pangast taotletud kodulaenu keskmine summa kasvanud poole aastaga 14,25 protsenti, 103 500 euroni.
Kinnisvara hinnatõus viis keskmise kodulaenu summa üle 100 000 euro piiri
Bigbanki Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul on keskmine laenusumma kasvanud kiiremini kui kinnisvara hinnad. «Suur kodulaenu taotluste arv ja ka summad peegeldavad koos kerkivate sissetulekutega inimeste kasvavaid soove ning tarbijakindlust,» ütles Pechter.
«Praegu soodustab laenamist ka pankadevahelise konkurentsi tihenemine, mille tulemusena on intressid viimase aastaga tuntavalt langenud. Suurte pankade kõrval pakuvad soodsatel tingimustel kodulaenu ka väiksemad pangad ning inimesed võtavad rohkem konkureerivaid pakkumisi. Selle tulemusena on Eestis keskmine kodulaenu intress võrreldes aastatagusega langenud keskmiselt 0,4 protsendipunkti 2,2 protsendini,» ütles Pechter.
«Tõsi on aga see, et kinnisvara hinnatõus muudab kodu soetamise paljudele inimesele keeruliseks. Hinnatõusu kompenseerimiseks on kasvanud huvi erigraafikuga laenude vastu, mis tähendab, et tagasimakse perioodi alguses – näiteks esimesed kümme aastat – tuleb igakuiselt tasuda ainult intressi ning laenu põhiosa maksmise saab edasi lükata hilisemaks. Nii on siiski võimalik kodu soetada, inimestele jääb graafiku esimeses pooles märkimisväärselt rohkem vaba raha kätte ning võib eeldada, et inflatsioon teeb ka edasised maksed juba taskukohasemaks,» rääkis Pechter.
«Kinnisvara hinnad on küll kasvanud, aga laenu üldine kättesaadavus on Eestis pigem paranenud. Kui suured pangad Tallinnast, Tartust ja Pärnust väljapoole väga raha anda ei taha, siis kodulaenu turule sisenenud väikepangad on selles osas paindlikumad. See on muutnud paljudele inimestele oma kodu ostmise esimest korda võimalikuks,» lisas Pechter.