/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/04/01/13036765t1hb9ed.jpg)
Statistikaameti andmetel ei toimunud teises kvartalis esimesega võrreldes suuri muutusi, küll aga vähenes osaajaga hõivatute arv 8 protsenti.
Osaajaga töötamine vähenes teises kvartalis 8 protsenti
Tänavu teises kvartalis oli tööjõus osalemise määr 70,6 protsenti, tööhõive määr 65,8 protsenti ning töötuse määr 6,9 protsenti. «Teises kvartalis langes võrreldes aasta algusega veidi nii tööjõus osalemise, tööhõive kui ka töötuse määr. Hõivatuid oli 15–74-aastaste seas 641 900,» ütles statistikaameti analüütik Katriin Põlluäär.
Osaajaga hõivatute arv vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 8 protsenti, seejuures vähenes osaajaga töötavate meeste arv 7,4 protsenti. Esimeses kvartalis oli osaajaga hõivatuid 90 200, nüüd aga 83 200. Osaajaga töötavaid naisi oli ligikaudu kolm korda rohkem kui mehi, vastavalt 60 800 ja 22 400. Osaajaga töötavate meeste arvu vähenemine oli ka osaajaga töötavate hõivatute arvu kahanemise taga.
:format(webp)/nginx/o/2021/08/16/13994270t1h845f.jpg)
Peale osaajaga hõivatute arvu kahanes ka vaeghõivatute ehk nende osaajaga töötajate arv, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma. Vaeghõivatute arv vähenes 8600-lt 7500-le.
Teises kvartalis hakkas vähenema ka töötute arv ja see liigub kriisieelse näitaja poole. Kokku oli töötuid 47 300, mida on 1500 võrra vähem kui esimese kvartalis ja 1700 võrra vähem kui möödunud aasta teises kvartalis.
Üle poole töötutest olid tööta olnud alla kuue kuu. Vähenes ka nende töötute arv, kes olid töötud olnud vähemalt 12 kuud. Mehi oli töötute seas rohkem kui naisi. Kõige kõrgem oli töötuse määr Kirde-Eestis, kus see oli 12,6 protsenti, mis ületab Eesti keskmist pea kaks korda.