/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/14/13991213t1h9c9e.jpg)
Statistikaameti analüütikute sõnul ei pruugi uue elamispinna asemel vanema ja renoveerimist vajava korteri soetamine anda hinnavõitu ning seejuures võib eluruumi kordategemine osutuda sootuks kallimaks kui uue ostmine.
Statistikaamet: remonti vajava kodu ostmine võib olla kallim kui uue soetamine (1)
Andmeteadur Arko Kesküla ning juhtivanalüütikud Kaja Sõstra, Märt Leesment ja Jaan Õmblus toovad statistikablogis esile asjaolu, et Harjumaa renoveerimist vajavate elamispindade hinnad on teinud viimase kahe kuu jooksul 18-protsendilise hüppe.
Harjumaa on Eesti kinnisvaraturu suunanäitaja ja hüpe tähendab analüütikute sõnul seda, et turg on hakanud uusi elamispindu liiga kalliks pidama ning on suuremal määral pöördunud remonti vajavate pindade poole.
«Ostjad on hakanud tegema arukat järeldust, et tasub osta odavam eluase ja see korda teha. Paraku ollakse selle arukusega ilmselt hiljaks jäänud, sest remondikulu sööb hinnaeelise ära,» kirjutavad analüütikud.
Ühtlasi leiavad nad, et silmapiiril on arvestatav ehitushindade tõus, millele viitab käibedünaamika. «Kui praegused odavate pindade ostjad remondini jõuavad, siis avastavad nad, et vanema eluruumi kordategemine läheb kokkuvõttes märksa kallimaks, kui kalliks peetud uue ostmine.»
Käesoleva aasta juulis oli uute eluruumide keskmine pakkumishind 123 000 eurot, renoveerimist vajavatel eluruumidel aga 47 000 eurot. Aasta varem oli uute eluruumide keskmine pakkumishind 102 000 eurot ja renoveerimist vajavatel ligi 45 000 eurot. Renoveerimist vajavate eluruumide aastane hinnatõus on seega olnud 6 ja uutel 20 protsenti.
Statistikaameti analüütikud selgitavad, et üldiselt kehtib majanduses põhimõte, et turg tahab olla tasakaalus. "Kinnisvara kontekstis tähendab see, et eluasemed peavad olema turul hinnastatud selliselt, et remonti vajav peaks kogukuludega jõudma umbes samale tasemele, kus on uus. Kui eluaseme remont läheb kallimaks kui uue ostmine, siis vanu ei osteta. Kui aga uued eluasemed on liiga kõrge hinnaga, ei osteta jälle neid. Turg viib hinnad loogilisse tasakaalu."
Samal ajal on viimase aasta majandusmuutuste tõttu renoveerimise hinnad oluliselt tõusnud. Ehituse maksumuse muutust kajastav ehitushinnaindeks on võrreldes eelmise aasta märtsiga kasvanud üle 8 protsendi. Indeksi ühe komponendi – materjali – hinnad on tõusnud üle 12 protsendi. Kallinenud on ka tööjõud ja masinad.
«Viimast aastat vaadates võib väita, et turu tasakaalu põhimõte toimib – suurenenud on renoveerimist vajavate ja uute korterite hindade vahe, kuid umbes samal määral on kasvanud ka renoveerimist vajavate eluruumide elamiskõlblikuks muutmise kulu,» kirjutavad analüütikud.
Ehkki ülaltoodust võib jääda mulje, et Eesti kinnisvaraturg on koroonaviirusest tingitud tagasilöökidest hoolimata tasakaalus, siis analüütikute sõnul leiab olukorda põhjalikumalt analüüsides siiski ka probleeme.
Nimelt on ehitusega seotud ettevõtete käive viimase poole aasta jooksul märgatavalt kasvanud, mõnes valdkonnas kuni kaks korda. Märkimisväärne käibe kasv võib hoiatada eesseisva hinnatõusu eest – kui käive kasvab, siis kasvab ka nõudlus pakutava järele, ja kui nõudlust pole piisavalt, kallineb paratamatult hind.
«Ehitusmees hakkab kõrgemat hinda küsima, kipsplaadid müüakse sellele, kes on nõus rohkem maksma. See loogika aga avaldub majanduses järk-järgult. Esialgu kasvab käive, hiljem tulevad hinnad järele,» tõdevad analüütikud.
Ehitusettevõtete käive on viimase poole aasta jooksul kasvanud 1,6 korda, materjalimüüjatel 1,9 korda, vee- ja kütteseadmetega kauplejatel 1,4 korda ning rauakaupade ja värvide müüjatel 2 korda. Suur käibehüpe ennustab analüütikute hinnangul kindlasti ehitushindade kasvu.