/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/06/10/13144508t1h3ea4.jpg)
Euroala väliskaubanduse ülejääk langes tänavu juunis 2020. aasta sama kuu 20 miljardi euro tasemelt 18,1 miljardile eurole.
Euroala kaubandusbilanss oli juunis 18 miljardiga ülejäägis
Eksport suurenes Eurostati esmasel hinnangul aastavõrdluses 23,8 protsendi võrra 209,9 miljardi euroni, seejuures kasvu tingis eelkõige möödunud aasta juunis kehtinud COVID-19 piirangute mõju võrdlusbaasile. Import kasvas aastaga 28,2 protsenti 191,8 miljardi euroni ning euroalasisene kaubavahetus suurenes 24,6 protsendi võrra 188 miljardi euroni, selgus Eurostati andmetest.
Aasta esimese kuue kuu lõikes kasvas kaupade väljavedu euroalalt eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 15,5 protsenti 1,173 triljoni euroni, kaupade import suurenes 15,2 protsendi võrra ligi 1,07 triljoni euroni. Euroala kaubandusbilansi ülejääk oli seega 102,5 miljardit eurot, aasta varem aga 86 miljardit eurot. Kuue kuu euroalasisene kaubavahetus suurenes aastaga 20,3 protsenti ligi 1,048 triljoni euroni.
Eksport Euroopa Liidust (EL) kasvas juunis aasta varasemaga võrreldes 22,3 protsenti 188,3 miljardi euroni, import suurenes 29,6 protsenti 173,5 miljardi euroni. Seega oli EL-i kaubandusbilansi ülejääk ülemöödunud kuul 14,8 miljardit eurot, aasta varem oli näitaja 20 miljardit eurot. Liidusisene kaubavahetus kasvas 24,6 protsenti 294,4 miljardi euroni.
Kaupade eksport EL-ist kasvas juunis aastavõrdluses kõigis liikmesriikides. Suurimaid ekspordikasve nähti 65,4 protsenti Maltal, 47,3 protsenti Kreekas ja 45,7 protsenti Küprosel.
Kaupade kolmandatest riikidest sissevedu kasvas aastavõrdluses kõigis riikides peale Küprose, kus import langes 18,7 protsenti. Suurim oli impordikasv 88,7 protsendiga Lätis, järgnesid 72,1 protsendiga Slovakkia ja 62,4 protsendiga Eesti.
EL-i kuue kuu ekspordinäitaja tõusis aastavõrdluses 13,8 protsenti ligi 1,049 triljoni euroni, import kerkis 13,9 protsenti 964,5 miljardi euroni. EL-i väliskaubanduse ülejääk oli seega 88,4 miljardit eurot, aasta varem aga 75,2 miljardit eurot. Liidusisene kaubavahetus kasvas aastaga 21,2 protsenti ligi 1,654 triljoni euroni.
EL-i suurim kaubanduspartner perioodil jaanuarist juunini oli jätkuvalt Hiina, kust import kasvas aasta esimesel kuuel kuul 15,5 protsenti ja eksport sinna 20,2 protsenti.
Eesti eksportis kuue kuuga kokku 8,4 miljardi euro väärtuses kaupu, mida on aastavõrdluses 26 protsendi võrra enam. Sellest 5,6 miljardi euro väärtuses kaupu eksporditi EL-i siseselt.
Eestisse imporditi kaupu jaanuarist juunini 9,3 miljardi euro väärtuses ehk 30 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil. Sellest 6,7 miljardi euro väärtuses kaupu imporditi EL-ist.