/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/14/13990115t1h6451.jpg)
Statistikaameti teatel on kaubavedude maht raudteel viimase kolmekümne aasta jooksul läbi teinud mitmeid tõuse ja mõõnasid, aastatel 1991–2020 oli raudteel veoseid kokku ligikaudu 1,4 miljardit tonni.
GRAAFIKUD ⟩ Kaubavedude maht raudteel on viimastel aastatel olnud langustrendis
«Eesti raudtee-ettevõtted vedasid 1990. aastate alguses vähem kaupa kui 2000. aastatel. Alates 2010. aastatest on kaubaveo mahud aga langustrendis olnud,» kirjutas statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa ameti blogis.
Taasiseseisvunud Eesti algusaastatel olid kaubaveo mahud raudteel Ojamaa sõnul muutlikud. 1991. aastal veeti 28,4 miljonit tonni kaupa, järgneval aastal ligi kolmandiku võrra vähem, 1993. aastal ületas aga kaubaveo maht 1991. aastat, ulatudes 31,8 miljoni tonnini.
Analüütiku sõnul kasvasid veokogused 2004. aastani, kui veeti selle perioodi maksimaalne kogus 72,3 miljonit tonni, mida oli kaks ja pool korda rohkem kui aastal 1991. «Pärast kõrgseisu hakkasid kaubamahud langema ja kuigi 2007. aasta eristus 66,1 miljoni tonnise kaubakogusega, jätkus üldine trend väiksemate mahtude suunas,» lisas ta.
/nginx/o/2021/08/14/13990113t1hba50.png)
Ojamaa tõi välja, et 2008. aastal toimus kaks olulist kaubavahetust mõjutavat sündmust: transiitkaubandus Venemaaga oli raskendatud rahvusvaheliste suhete halvenemise tõttu ja algas ülemaailmne majanduskriis. 2000. aastate suurim langus kaubaveos oli aastal 2009, kui veeti 38,4 miljonit tonni kaupa ehk neljandiku vähem kui aasta varem.
«Edaspidi toimus veoste mahus küll väike kasv, kuid pikaajalisem suund oli pigem vähenemise poole. Kui võrrelda 1991. aastat 2019. aastaga, siis oli veetud kauba kogus neljandiku võrra väiksem. 2020. aastal vähenes koroonaviiruse majanduslike mõjude tõttu kaubavedu raudteel tavapärasest enam, ulatudes vaid 15,8 miljoni tonnini,» kirjutas statistikaameti analüütik.
Viimase kolmekümne aasta jooksul on raudteel enim veetud põlevkivi ja naftatooteid. Põlevkivi vedu on aga just viimasel kümnendil vähenenud ja see on Ojamaa sõnul märgatavalt mõjutanud ka raudteeveoste mahtu.
Avalikul raudteel veetakse enamik kaubast
Avalikul raudteel on läbi taasiseseisvumise aja veetud üle poole kogu raudteel veetavast kaubast. 1995. aastal oli avalikul raudteel veetud veoste osatähtsus kõigist veostest 58 protsenti. 2006. aastal veeti avalikul raudteel lausa 74 protsenti veostest, 2017. aastal aga vaid 46 protsenti veostest ning 2020. aastal jälle 71 protsenti.
/nginx/o/2021/08/14/13990114t1hef21.png)
Ojamaa märkis, et kaubavedu avalikul raudteel kasvas 1990. ja 2000. aastatel järk-järgult kuni aastani 2006. Aasta hiljem toimus kaubavedudes järsk langus ja vaatamata väikesele kasvule aastatel 2010 ja 2011, on vedude maht avalikul raudteel viimastel aastatel siiski langustrendis püsinud.
«Veoste kogust avalikul raudteel mõjutab enim transiitveoste maht, aga ka naftaveo vähenemine. Samuti võib mõjutavaks teguriks olla nende ettevõtete käekäik, mis veavad kaupa mitte-avalikul raudteel,» nentis analüütik.