/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2019/03/11/11857681t1h3133.jpg)
Plastikakirurgide tööpõld ei ole meditsiiniturismi lõppemisel oluliselt kannatada saanud, sest see raha, mis jääb Eesti inimestel reisimisele kulutamata, investeeritakse kodumaal iseendasse.
Inimesed investeerivad kasutamata jäänud reisiraha ilulõikustesse
Plastikakirurg Peep Pree kinnitusel on 99% tema patsientidest kohalikud ja 95% neist tulevad isikliku kontakti põhjal. Ta ei välista, et Tallinnas on meditsiinituriste, kuid tema juurde Tartusse turistid ei jõudnud.
Sama kinnitas ka Tallinnas asuva Christinas Clinicu juhataja Brit-Carmen Norlan. «Turistide osakaal on küll vähenenud, aga kohalike patsientide oma suurenenud,» ütles Norlan.
Kui möödunud kevad tõi ilukirurgidele näolõikuste buumi, sest inimesed nägid iseennast arvutiekraanilt, siis mullusest positiivsest kogemusest innustust saades on tänavu astutud samme edasi ja nüüd tehakse ka suuremaid operatsioone kehatüvel.
Eesti rahvas on vaene?! Vaadake, kui suured on hoiused - inimesed ei saanud neid kulutada reisidele ja siis lubasid endale esteetilist kirurgiat.
Dr Peep Pree
«Sel aastal on tõusnud suuremate operatsioonide hulk, kuid ka näolõikusi jätkub, sest kaugtöö ja oma näo ekraanilt vaatamine pole kuhugi kadunud,» rääkis Pree.
Koroona tõi ilukirurgide töösse muudatusi. Osad kliinikud hakkasid pakkuma veebikonsultatsioone Zoomi või Skype'i vahendusel.
«Võibolla tuleb see minu vanamoodsusest ja elufilosoofiast, kuid meie Zoomi ja Skype'i kaudu operatsioone ei broneeri ja konsultatsioone ei tee,» ütles Pree. Tema hinnangul ei saa patsiendi seisundit hinnata ekraani vahendusel ja see on ka põhjus, miks ta ei ole selle moevooluga liitunud.
Eelmine aasta lõppes kahjumiga
Kui 2020. aasta tõi üleilmse koroonapandeemia ja elu läks kuudeks lukku, siis 2019. aasta oli elu veel täiesti tavaline. Paradoksaalselt lõppes just 2019. aasta mitmele plastikakirurgile kahjumiga, nii ka Preele. Sellele ühest seletust ta ei leiagi.
«2019. aastal oli hinnakonkurents tugev ja hind on patsiendi jaoks määrav valikukriteerium,» pakkus Pree. «Investeeringuid tuleb ikka teha ja riiklikus meditsiinis on palgad korralikult tõusnud, nendega tuleb sammu pidada ja see tõstab kulusid.»
Brit-Carmen Norlani sõnul on ka Christinas Clinicu majanduskasv olnud stabiilne kõikide aastate jooksul. 2019. aasta kahjum ei olnud seotud operatsioonide ega patsientide teenindamisega.
Möödunud aasta tõi juurde uusi patsiente ja seda vaatamata turistide puudusele. Ilukirurgia ei ole Eesti inimese jaoks enam kättesaamatult kallis luksus.
«Eesti rahvas on vaene?!» imestab Pree. «Vaadake, kui suured on hoiused – inimesed ei saanud neid kulutada reisidele ja siis lubasid endale esteetilist kirurgiat.»
Ida-Viru inimesed hoolitsevad väga oma välimuse eest
Dr Merle Sellend töötab plastikakirurgina juba nõukogude ajast ja tal oli patsiente tervest Nõukogude Liidust. Nüüd on Venemaal pärit patsientide hulk vähenenud, sest neil on vaja Eestisse tulekuks viisat. Enamus patsiente tuleb Eestist.
«Väga palju patsiente on Ida-Virumaalt,» kummutab Sellend arvamuse, nagu oleks tegemist vaese piirkonnaga. «On olnud Soomest, Rootsist, Norrast, Austraaliast ja USAst.»
Sellend on Moskvas õppinud ja sealne plastikakirurgia on väga kõrgel tasemel. «Vene ilukirurgia on nagu vene ballett,» tõi Sellend võrdluse. «Ameeriklased vaatasid ja imestasid.»
Sellendile ei meeldi, kui ilulõikustest räägitakse kui ärist ja arstist kui teenindajast, keda saab käskida. «Te ei kujuta ettegi, mida inimesed soovivad,» ütleb Sellend. «Sageli on need ootused ebarealistlikud.»