Kas ettevõtte aktsiate arv börsil on lõplik?

Aktsiate dividendikupongid Foto: imago images / Döhrn/ Scanpix

Augusti esimestel päevadel teatasid uute aktsiate emiteerimise kavatsusest Tallinna börsil noteeritud laevandusettevõte Tallink ja LHV Pank, veidi varem on lisaraha kaasamisest teatanud kinnisvaraarendaja Arco Vara, kirjutab Swedbanki blogis Kukkur ettevõtete panganduse kommunikatsioonijuht Kaarel Kutti.

Börsil kauplevate ettevõtete uute aktsiate emiteerimise eesmärk on reeglina lihtne – rahastada olemasolevat või investeerida äritegevuse kasvatamiseks. Esimesel puhul võib uute aktsiate pakkumine viidata ettevõtet ootamatult tabanud raskustele ja teisel ettevõtte soovile kasvada kiiremini kui olemasolev finantspositsioon võimaldab. Kuidas peaks sellises olukorras käituma investor ja mille põhjal otsustama ettevõtte uute aktsiate märkimise või lisainvesteeringust loobumise?

Mis hinnaga ettevõte raha kaasab?

Kui uudis lisaemissioonist on välja käidud, tuleb investoril silmad lahti hoida ja aru saada, mida ettevõte lisarahaga ette võtab. Eestis on ettevõtete huvi börsilt raha kaasata olnud aastaid väga madal, kuid aktiivsema investeerimiskultuuriga riikides on tegemist üsna tavalise alternatiiviga ettevõtte äritegevust laienemiseks ilma suuri laenukohustusi võtmata.

Aktsiaid võib investoritele pakkuda lisaemissiooni väljakuulutamise hetkel börsihinnast kõrgema või madalama hinnaga. Arco Vara teatas 20. juulil, et pakub uusi aktsiaid hinnaga 2,25 eurot, mis ületas ettevõtte aktsia börsihinda rohkem kui kaks protsenti. LHV ja Tallink on teatanud, et uute pakutavate aktsiate hind on madalam kui börsihind.

Börsihinnast madalamat aktsiate pakkumishinda ning märkimise eesõigust võib pidada olemasolevate aktsionäride premeerimiseks, sest Eesti seaduste järgi on olemasolevatele aktsionäridele tagatud lisaemissioonis õigus märkida aktsiad proportsionaalselt nende olemasolevale osalusele.

Tallinna börsil kaasas olemasolevaid investoreid «premeerides» viimati väga edukalt raha EfTEN Real Estate Fund III. Senistele investoritele pakuti aktsiaid eelistingimustel 17,8 euroga hoolimata sellest, et börsil kaubeldi üldkoosolekul lisaemissiooni lõpliku kinnitamise kuupäeval, 15. aprillil, ettevõtte aktsiatega hinnatasemel 19,9 eurot. Antud emissiooni puhul kasutasid olemasolevad aktsionärid märkimise eesõigust 85 protsendi ulatuses kogu emissiooni mahust.

2. augustil aktsiate avalikust pakkumisest teatanud Tallink pakub uusi aktsiad hinnaga 0,47 eurot. Tegemist on ligi kolmandiku võrra soodsama hinnaga kui ettevõtte aktsiate hind börsil. Viimati oli võimalik Tallinki aktsiat sellise hinnaga börsilt osta aastal 2010. Samas ei ole ühegi Tallinki käekäiku jälginud investori jaoks üllatus, et ettevõte äritegevus on koroonaviiruse pandeemiaga kaasnenud piirangute tõttu keerulises seisus.

Kuna koroonapandeemia riskid ei ole ettevõtte kohalt veel lõplikult hajunud pakubki Läänemere üks suuremaid laevafirmasid olemasolevate investoritele aktsiaid, võrreldes hetke börsihinnaga, suure allahindlusega. Investorite ülesanne on langetada vastavalt isiklikule riskivalmidusele otsus lisainvesteeringuks või sellest loobumiseks.

Kas usud ettevõttesse?

Enne otsuse langetamist on investori jaoks oluline läbi mõelda, kas ta usub ettevõtte edukasse tulevikku. Isegi kui ettevõte ei ole täpsemalt selgitanud, mida planeeritakse börsilt kaasatud rahaga teha, tuleks investorina otsida vastust küsimusele, kas planeeritud rahapaigutus muudab ettevõtte tulevikus edukamaks? Kui need vastused on välja mõeldud, siis on lihtsam langetada otsus lisainvesteeringu tegemiseks või sellest loobumiseks.

Uusi aktsiaid mitte märkides olemasoleva aktsionäri aktsiate väärtus lahjeneb, sest tema häälel on väiksem kaal ning kui ettevõtte kasum kohe peale uute aktsiate noteerimist ei kasva võib langeda ka dividenditootlus. Ettevõtte edukasse tulevikku uskuvad investorid teevad reeglina lisainvesteeringu.

Teenimisvõimalus ilma lisainvesteeringut tegemata

Olenevalt aktsiapakkumise tingimustest võidakse lisaemissiooni käigus olemasolevatele investoritele väljastada börsil kaubeldav märkimisõigus. Näiteks teatas LHV Pank 2. augustil, et iga 33 LHV olemasoleva aktsia eest väljastatakse märkimisõigus, mis on börsil kaubeldav. Arco Vara ja Tallinki puhul emissiooni käigus börsil kaubeldavaid märkimisõiguseid ei kasutata.

Aktsionäril, kes uusi aktsiaid märkida ei kavatse, on kasulik märkimisõigused börsil müüa. Teoreetiliselt on märkimisõiguse väärtus börsil kaubeldava aktsia hinna ja emissioonil pakutava aktsia hinna vahe. Kasutamata märkimisõiguse väärtus on hiljemalt märkmisperioodi lõpuks täpselt 0. Seega aktsiad mitte märkides ja õigused õigel ajal müües on investoril võimalus teenida raha ja kompenseerida lisaemissioonist tekkivat omaniku osaluse «lahjenemist» ettevõttes.